Meenutati maalt väevõimuga väljasaadetuid

Mälestusteenistus ja küünalde süütamine küüditatute meenutamiseks tähendab Hiiu maavanema Riho Rahuoja sõnul austust ja lugupidamist nende inimeste vastu, kes repressioonide ohvriks langesid. “Meenutama peab ka sellepärast, et meil seisaks meeles - vabadus ja iseotsustamisõigus ei ole midagi iseenesest mõistetavat ning selle püsimise nimel tuleb pidevalt vaeva näha,” ütles Rahuoja.

Vabadusvõitlejate ja represseeritute Hiiumaa ühenduse esinaine Vilma Tikerpuu rääkis, et läbi möödunu meenutamise oskame oma iseseisvust ka paremini hinnata. “Ma arvan, et mälestuspäeva tuleb juba seetõttu tähistada, et meie ega meie lapsed ja lapselapsed ei peaks seda kunagi enam üle elama,” ütles Tikerpuu. “Et meie noored saaksid elada ja kasvada omal maal, ilma repressioonide, võõrvõimu ja hirmuta.” Ta rääkis, et mälestushetk oli ilus, pisut kurb, aga ta oli hiidlaste üle uhke ja tundis kohalolnutega ühtekuuluvustunnet.  “Samas mõtlesin ja mälestasin oma lähedasi- nii elavaid kui surnuid..... ,” ütles Venemaal Krasnojarski krais sündinud Vilma Tikerpuu.

Rahuoja sõnul oli küünaldesäras mälestusmärk südantliigutav. “Ma arvan, et kui need inimesed oleksid seda näinud, kelle mälestuseks küünlad süüdati, oleksid nad rahule jäänud,” sõnas Riho Rahuoja.

Pärast mälestuspalvust Kärdla kirikus helisesid kirikukellad kõigile nõukogude okupatsiooni ohvritele. Teises Maailmasõjas langenud kangelaste mälestusmärgi jalamile asetasid küünla kõigile 270le Hiiumaalt küüditatule linnarahvas ja naiskodukaitsjad, noored kotkad ja kodutütred.