Meeleolukas vastlapäev

Seekord ei moodustatud võistkondi mitte jaoskondade kaupa, vaid rivistuses lugesime ennast neljaks ja nii sündisid vahvad segavõistkonnad. See oli väga tore, sest nii saime tutvuda ka teiste vastlapäevalistega. Seejärel hakkasid pihta sportlikud tegevused.

Väiksemad lapsed ja viilijad anti turvaliselt Vive hoida, kes nendega nii kelgumäel kui ka võistlusväljal väsimatult tegeles.

Esimese ülesandena tuli sõdurilabidaga lume sisse tee rajada. Selle lihtsa töö tegid võistkondade tublid esindajad üksinda ära ega andnud teistele võistkonna liikmetele võimalustki abikätt ulatada.

Oleks aga järgmised ülesanded ka nii kerged olnud... Nüüd alles läks võistlemiseks! Pidime kriketikurikaga palli väravasse ajama ja et see liiga lihtne ei oleks, tuli meil pähe panna ka „prillid“. Need olid kohvitopsidest kokku seotud ning topside põhja olid lõigatud augud, kust siis piiratult maailma sai vaadata. No katsu sedasi palli taga ajada. Nalja sai kõvasti.  Tänu meeskonna aktiivsele ja innukale juhendamisele sai pall ikka lõpuks väravasse aetud.

Edasi saime proovida, kuidas sõdurid talvel sõdurisuuskadega liiguvad. Ja loomulikult tehti seegi meile pisut keerulisemaks. Nimelt võtsid võistkonnad paaridesse ja igal paaril olid suusad all. Tandemil seoti jalad kokku ja hopp... rajale! Kiirete paaristõugetega tuli jõuda kohtunikuni, kes andis preemiaks lausa kolm küpsist, mis oli tarvis kärmelt alla kugistada. Kui suu oli tühi, pidime seda vilistamisega kinnitama, ning seejärel saime loa edasi liikuda. Finišis aitas võistkonna järgmine paar eelmisel suusad alt võtta, et ise võimalikult ruttu rajale saada. Aeg läks lukku siis, kui võistkond oli ületanud finišijoone ja saanud suusad alt.  

Mis on vastlapäev ilma liulaskmiseta? Niisiis liikusidki võistkonnad lõbusas meeleolus kelgumäele vastlaliugu tegema.  Pärast Mareti käsklust – tähelepanu, valmis olla, läks! – hüppasime kõik kelgule, hoog sisse ja mäest alla. Kui olime kelguga alla jõudnud, pidime jooksma ümber näidatud ala ja kelgu koos mäest üles vedama. Naha sai mõnusalt märjaks küll.

Traditsiooniks saanud vastlapäeva orienteerumine toimus ka seekord: ilma kompassita ja ainult kaardi abil. Kuid polnud viga, kõik punktid leidsime edukalt üles.Väljakutseks kujunes punktist saadud ülesandeid jooksu pealt paberile kirja panna – eks katsu sa joosta ja samal ajal kirjutada Eesti hümni kõiki salme või pikka rida salakirja!

Põksuvate südamete ja värisevate kätega liikusime siis orienteerumisrajalt laskerajale ehk sportpüssist laskma. Paljud kodutütred ei olnud enne püssiga lasknud ja nende arvates oli väga lahe, et seda just vastlapäeval proovida sai. Aga et osalejatel oma järjekorda oodates igav ei oleks, anti puremiseks ette viktoriiniküsimused nii Naiskodukaitse kui ka kodutütarde kohta.

Ja läbi ta saigi. Soojale hernesupile, vastlakuklile ja auravale teele järgnes autasustamistseremoonia.

Esimese koha saavutas võistkond nimega Esimesed, teise koha pälvis võistkond Sport Võidab ja kolmanda koha võistkond HyperNeli.

Lõppkokkuvõtteks veetsid naiskodukaitsjad ja kodutütred ühe põneva ja mõnusa päeva värskes õhus!

Vaata pilte galeriis.