Männiku jaoskond

Meie   jaoskonnast

Kümme tegusat naist said esimest korda kokku 2010. a 12. aprillil Kaitseliidu Harju maleva staabis, kus tutvustati Naiskodukaitse organisatsiooni eesmärke ja ettevõtmisi. Plaanis oli luua uus jaoskond. Asutamise põhieesmärk oli soov luua üksus, mis asuks Tallinnas või selle lähiümbruses, samuti puudus jaoskond ainult veel Männiku malevkonna juures. Sellest tulenevalt oli nime valik lihtne ja Harju ringkonna juhatuse 26. mai 2010. a otsuse alusel sündiski Männiku jaoskond, kelle kooskäimise kohaks on Harju maleva staap.

Männiku jaoskonnas on 2020. aasta seisuga 43 tegevliiget ja 3 toetajaliiget nii Harjumaalt, Tallinnast, kui ka kaugematest kohtadest. Olgugi, et naised oma vanusevahe tõttu kuuluvad erinevatesse põlvkondadesse, ei sega see kedagi, vaid pigem täiustab ning kõik toimetavad rõõmuga koos.

Meie traditsioonilised tegevused:

•   Männiku jaoskonna sünnipäevalaste õnnitlemine
•   Erinevate töö- ja õpitubade korraldamine iga paaris kuu teisel teisipäeval
•   Koostöö Männiku malevkonnaga
•   Koostöö teiste naisühendustega
•   Erinevate kriisiõppe õppuste toetamine
•   Rahvaspordi üritustel osalemine
•   Erinevatel militaarse suunitlusega rännakutel ja matkadel osalemine
•   Sportrelvadest laskmine ja militaar- ning laskmisvõistlustel osalemine
•   Talgupäeval „Teeme ära“ osalemine
•   Maakaitsepäeva paraadil osalemine
•   Perepäeva korraldamine koostöös kodutütardega
•   Erinevate heategevusprojektide toetamine

Jaoskonna   esinaised:

2010-2013   Reinika Tatter

2013-2017 Eve-Merin Aas

2017-2018   Kairi Nõukas

2018-2021  Eve-Merin Aas

Jaoskonna juhatus 2024. aastal:

Esinaine Raita Ustal

Aseesinaine Tiiu Liivamaa

Juhatuse liikmed: Anneli Mere, Mari-Liis Vooremäe, Kati Karussaar

Naised, kes tahavad ennast rakendada vabatahtlikus töös koos toreda ja mitmekülgse seltskonnaga, on Männiku jaoskonda väga oodatud. Siin leidub harivat ja väljakutseterohket tegevust igaühele.

Tule ja liitu meie tegusa seltskonnaga!

Naised meenutavad: „Miks ma liitusin Naiskodukaitsega?“

„Liitusin Naiskodukaitsega tõenäoliselt samadel põhjustel miks paljud teisedki – sest see on tore! Usun, et iga naine, iga pereema on sisimas „Naiskodukaitsja“.   Iga naine on valmis oma kodu ja pere eest seisma ning võitlema nagu emalõvi, kui keegi peaks seda ohustama. „Pere“ mõistet saab aga laiemalt vaadata: minu pere ->minu kodukant -> minu küla -> minu linn -> minu riik! 

Naiskodukaitse organisatsioon annab üheltpoolt võimaluse naistele olla osaline riigikaitses, teisalt jällegi on see ka põnev ja huvitav eneseteostus. Lisaks naistele sobivas võtmes väljaõppele, saab Naiskodukaitses tegeleda nii paljude erinevate valdkondadega. Igaühele leidub meelepärast tegevust! (Kes on osav käsitööline, kellele meeldib ekstreemsport jne.) Valisin Männiku jaoskonna väga lihtsalt põhjusel: kohtudes selle jaoskonna inimestega, olin veendunud, et see koht on minu jaoks. Siin on niivõrd toredad, avatud ja aktiivsed liikmed! Männiku jaoskond on küll veel noor, kuid seda enam on sellel arenguperspektiivi.

Lühikese ajaga on jõutud palju korda saata ning eesmärgid on kõrged, kuid kindlad!“

(Helen)

„Kuna elus pidi iga asi toimuma täpselt õigel ajal või natukene hiljem, siis minul   jõudis järelikult see natukene hiljem – 2010 aasta kevadel kätte. Ühel päikeselisel maikuu õhtul, kui hing millegi kauni järele kisendas, ei lubanud   motoorne rahutus kodus istuda ja nii ma sõbranna juurde kohvitama ning lobisema sattusingi. Muu jutu sekka mainis ta, et Männikule hakatakse Naiskodukaitse jaoskonda looma ja kutsus selle seltskonnaga tutvuma.   Pakkumine tundus päris huvitav, sest peale laste koduseinte vahelt elluastumist hakkas aega üle jääma ja uued väljakutsed olid igati teretulnud.

Olen kõigele uuele ja huvitavale avatud, sest tundub, et hing on mul püsivalt noor. Kahjuks tuleb tunnistada, et ihu enam nii noor mitte. Kõigest eelnevast lähtudes liitusin Naiskodukaitsega lootuses tutvuda rõõmsameelsete, aktiivsete omasuguste Eestimeelsete naistega, kellega tegusalt ja tervislikult vaba aega veeta. Ja õnneks pole mul siiamaani pettuda tulnud.“

(Eve-Merin)