Mälestuspäev

Alustuseks võtsime klaveri saatel üles mõned rahvuslikud ja eestimeelseid viisid, mis andis väga positiivse ja üleva meeleolu. Ringkonna esinaine Erle Eenmaa rääkis ka, miks tema on tulnud mälestuspäevale vormi asemel rahvariietes. Kuna Naiskodukaitse tähtsustas juba vabariigi ajal rahvuslikke väärtusi ning naiskodukaitsjad tulid pidulikele üritustele ka rahvarõivastes, võiksime seda traditsiooni nüüdki jätkata. Väljapoole organisatsioonist rääkides oleme tavaliselt rõhutanud head seltskonda ja huvitavaid koolitusi, kuid ka küsitlus näitab, et paljud naiskodukaitsjad tunnevad vajadust tähtsustada rahvuslikkust ja patriotismi.

Vastavalt üleskutsele kandis veel kaks ringkonna liiget rahvarõivaid. Eriti uhke oli Marilini Järva- Jaani komplekt linukiga.

Erle tutvustas samuti, kuidas on tekkinud mälestuspäeva traditsioon, keda me mälestame ning milline oli naiskodukaitsjate saatus.  Traditsioon sai alguse 1998.a Tartust, kus Sosva surmalaagris hukatud endise Haapsalu jaoskonna esinaise Salme Noore poeg Heino Noor püstitas oma perekonna hauaplatsile mälestussamba meenutamaks kõiki represseeritud ning hukkunud naiskodukaitsjaid. Lisaks hukati Sosva laagris Naiskodukaitse Tartu ringkonna esinaine Ebba Saral, Naiskodukaitse Keskjuhatuse liige Alice Kuperjanov, Misso jaoskonna esinaine Alviine Rüütel, Haapsalu jaoskonna endine esinaine Elfriede Maria Greenfeldt, Viru ringkonna esinaine Helmi Malla. Naiskodukaitse esimesel esinaisel Mari Raamotil õnnestus end küüditamise eest varjata ning 1944. aastal põgenes ta USA-sse.

Vaatasime ka Filmiarhiivi ajalookaadreid vabariigiaegse Kaitseliidu ja Naiskodukaitse tegemistest. Ning loomulikult toimus ka viktoriin rahvuslikel teemadel. Raskemateks küsimusteks osutusid uudissõnad trulling ning pranglimine, meteoriidikraatrite arv Eestis, Eestimaa Looduse Fondi vapiloom ning milline päev oli eestlaste jaoks püha?

Muusika jaoskonna liige meenutas, kuidas ta isa, kes oli aktiivne Kaitseliidu liige Võrumaal, hukati samuti Sosva laagris ning kuidas temal õnnestus pärast küüditamist Eestisse naasta ning imekombel on säilinud ka Kodutütrena üles võetud foto, mälestusega „kallile isakesele“.

Laual põlesid küünlad ning olid välja pandud trükised Naiskodukaitse ajaloost. Väga põnev on Mari Raamoti mälestuste raamat, mille faksimiile trüki andis 2009. aastal välja oma kulu ning kirjadega Tartu ringkonna liige Kairit Henno.

1941.aasta 14. juunil küüditasid Nõukogude võimud Siberisse ligi 10 000 eestlast, peamiselt ühiskonna eliidi (ohvitserid, õpetajad, politseinikud, sõjaväelased.).
Enne Teist maailmasõda kuulus Naiskodukaitsesse 16000 liiget, tänapäeval on meid ligi 1400.

Suured tänud korraldajatele ilusa traditsiooni alleshoidmise eest.