Ma tean, mida te tunnete ja vahest nii ongi parem

ehk võimalus meie  igapäevaturvalisuse katkemiseks võib saabuda minutitega ning täiesti ette teatamatult. Äkki on mõistlik selle alase infoga ennast kursis hoida... Mõeldud-tehtud, panin ennast ohutushoiu kursusele kirja.

Alustasime kogenud instruktor Kai käe all üldiste hädaolukorras vajaminevate põhitõdede tutvumise ja meelde tuletamisega. Hädaolukord võib olla nii üle-riiklik, kui ka täiesti saabuda sinu isiklikku majapidamisse. Sestap ongi mõistlik vast alustada oma lähikonnast ning vaadata hindavalt kriitilise pilguga üle oma kallis kodu. Et elektrijuhtmed oleksid korralikult paigaldatud ja koormatud, uksed-aknad käiksid korralikult nii lahti kui ka kinni, hoida  oma kodukeemia originaalpakendites ja spetsiaalsetes paikades lastele ja lemmikloomadele kättesaamatutes kohtades. Oma mugavasse koju ei oota me üldreeglina ka  kutsumata külalisi ehk et varguste ära hoidmiseks tuleb maja ümbrus hoida korras ning mitte ahvatleda kedagi ligi luurama …..

Oma armsasse kodusse võib ka lõksu jääda – kortermajades on eelkõige oht jääda ilma elektri ning veeta – kui suured ja millised peaksid olema tagavaraks varutud hädavajalikud asjad ning kuidas vajadusel abi kutsuda ja üldise infoga, mis väljas toimub – kursis olla.

Mõtlesime ka variantide peale, kui hädaoht sunnib sind kodust lahkuma: mida kaasa võtta ning mida jätta. Eelkõige on inimesel vaja mõelda ning muretseda selle üle, et oleks vajalik joogi- ja söögivaru olemas või teada, kuidas seda hankida, ning ka peavari, kust sooja ja kaitset saada. Ära kunagi ka unusta naabreid, sugulasi, sõpru: kõik meie ümber toimib paremini, kui me oleme üksteise suhtes tähelepanelikud ja sõbralikud.

Täiesti arusaadavad, lihtsad igapäeva tõekspidamised, mis iga päev meie ümber toimivad– ning mida on hea vahete vahel meelde tuletada... Õppepäeval oli seda hea kinnistada mitmete rühmatöödega – kui ikka probleeme igakülgselt lahata neid ise läbi kirjutades ning teistele lahti seletades, siis küllap midagi ikka lihasmällu talletub.

Teisel õppepäeval asusime uue info talletamise kallale – lausa füüsiliselt! Kuigi üldreeglina tahaksid kõik inimesed enda kõrval näha sõbralikke kaaslasi, toob reaalne elu meile kaasa ka ebameeldivaid olukordi ja seda kahjuks ka lähedaste inimeste vahel. Enese füüsilise kaitsmise oskus kulub igatahes marjaks ära ning seda me  instruktorite  Olevi ning Leili käe all mõned tunnid ka harjutasime. Kui oled pisutki järgi proovinud, kuidas mõne taktikaliselt õige liigutusega vabaneda kurikaelast ilma kellelegi oluliselt viga tekitamata – ka see talletub kusagile ristluu ning põlveõndla vahele ja annab ehk märku, kui seda reaalselt  vaja juhtub minema. Eelkõige panid koolitajad südamele, et alati on mõistlik ohuolukordi vältida ning nendesse mitte sattuda, säilitada ohtlikus situatsioonis  rahu ja kaine talupojamõistus ning mitte juba ennast eos allaandjaks tunnistada. Teinekord võib veenev läbirääkimisoskus ja kindlameelne jutt anda täiesti positiivse lahenduse !!!

Sõnal  ON TUGEV JÕUD – seda kinnitas meile ka instruktor Karmen naabermaakonnast Pärnust, kes valgustas infokeskkonna hämaramaid tagatubasid. Tõsi ta ju on, et info omamine ja  kasutamine vastavalt kellegi vajadustele on inimühiskonnas alati olnud üheks tugevaks relvaks. Ja tänapäeval liigub infot väga paljudes kohtades ning sellega manipuleerimise võimalused on kordades suuremad ajastust, kui  “Uhke postipoiss sõitis kord maanteel...“ Info võib kurvemal hetkel täiesti tavalise inimese elu talle täiesti pahaaimamatult pea peale pöörata – kuna meie ühiskond on ennast mässinud võrgustikesse – mis üheltpoolt  võimaldavad küll lihtsamini abiks olla, kuid ka pöörduda meie endi vastu meile täiesti ebasobival moel.
Naiskodukaitsjana peame alati meeles pidama seda, et mõnusal grillipeol või puhkehetkel ei tasu üldiselt põnevatel teemadel juttu puhudes kogemata mõnda olulist asja välja lobiseda, stiilis – aga ma tean veel seda ….. Ja kuigi tänapäeval on tõesti võimalik ka hea tahtmise korral  24/7  onlines (või sotsiaalmeedias) olla – siis võiks iga inimene korraks aja maha võtta ning läbi mõelda, kas see on ikka nii hädavajalik teave kogu maailmale ….

Tuleohutus käib samuti meie igapäeva elu juurde. Võib ju tunduda, et selle ohutushoiu punkti tundmine on lausa emapiimaga kaasa antud, siiski on teadmatusest juhtunud õnnetusi arusaamatult palju. Kogemata juhtumisi ongi nii-ehk-nii pea võimatu ära hoida. Seega tasubki eelkõige oma kodukeskkond  hoida kriitilise pilgu all, et ei juhtuks lausa süttimist ning ka looduses käituda mõistlikult. Saime jällegi ka praktiliselt asju proovida, sest hea on pisut harjutada rahulikus õpikeskkonnas nii tuletekiga toimetamist (ei võrdu lapse õhtuse magama-panekuga !!) kui ka tunnetada tulekustuti raskust ja kustutamise võtteid. Ja saime tõesti kätte selle tunnetuse ja teadmise, et üks asi on teooria ja teine asi praktika. Ja Murphy seadused ei aegu kunagi, vaid toimivad ilmselt inim-aegade lõpuni.

Raske õppusel, kerge lahingus – lohutasime ennast selle raudkindla teadmisega, ning järasime ennast vapralt läbi  ka ülejäänud meile praegu teadaolevatest võimalikest juhtuvatest hädaolukordadest. Sest maailm meie ümber ei lakka ju hetkekski toimimast ning me saame kahetsusväärselt iga päev teada, et kusagil toimuvad terrorismi aktid, massiliselt avaldatakse igasugust meelsust ning plahvatused võivad olla kusagil maailmanurgas masendavalt tihedad nähtused. Meie oma armsas väikses Eestis ei pea kannatama ka suuremate loodukatastroofide pärast, mis võivad kaasa tuua suuri varinguid või üleujutusi, kuid rõõmsalt ringi-rändavate inimestena on hea endale teadvustada, mida siiski sellises olukorras teha. Kindlasti tasub silm peal hoida oma kõige kallimatel inimestel, sest kurikaelad sellest ei hooli.

Üks olulisemaid märksõnu, mis kogu koolituselt vast kõigile meelde jäi, on see, et mis tahes olukorras püüa säilitada rahulik meel ja mõjuda ka ümbritsevatele inimestele rahuliku ning  kindlameelsena.
Kui sa suudad iseendaga hakkama saada, siis on sinust sellevõrra rohkem kasu ka teistele, sest sa suudad abi pakkuda või siis seda kutsuda.

Fotod ohutushoiu kursusest tegi Kai Kannistu.
Viimasel fotol on loo autor Mai Muttika.