Koormusmatka nautides võid selle lõpetada teisena

Kuidas võistluseks olid ettevalmistunud? Mismoodi end nö lainele saad?

Maili (viies koormusmatk):
Spetsiaalne ettevalmistus oli ausalt öeldes väga napp. Käisime korra staabis ja tegelesime AK-4 ohutuse ja laadimisega. Minu füüsiliseks ettevalmistuseks võib pidada Pitka matka, Ekströmi marssi, Scoutsrännakut ja NKK juhtide öörännakut. Ei salga, et oli kõhklusi, et kas ja kuidas saab olema. Samas on 5 minu jaoks tähenduslik number (sünnikuupäev on 05.05), seetõttu tundus, et tuleb tähenduslik kord. Minu eelhäälestus oli ka see, et mõtlesin, et milline võiks olla meie moto? Ja siis kuidagi tuli pähe - üks kõigi, kõik ühe eest ja naeratades lõpuni!

Stella-Mai (esimene NKK koormusmatk, läbinud mitmeid Ernakesi):

Ootasin rajaleminekut põnevusega ning uskusin, et sellest saab üks järjekordne mäletamist väärt võistlus (nii see ka oli). Kuna teadsin, et mu võistkonnakaaslasteks olid naised, kes olid ka varem koormusmatkast osa võtnud, siis oli olemas ka kindlustunne enne rajale minekut. Eraldi spetsiaalselt ma matkaks ei valmistunud, kuna eksamiperioodi tõttu ei olnud selleks aega. Usun, et tavapärasest liikumisharjumusest olin füüsiliselt valmistunud piisavalt, et rada edukalt läbida. Vaimselt olen alati sellisteks seiklusteks valmis.

Vivika (seitsmes koormusmatk):
Pean tunnistama, et 2016. aastal sai tehtud otsus, et sõjalis-sportilikud võistlused on minu jaoks võisteldud, kaduvat füüsilist vormi ja murduvat vaimu peegeldas hästi aina kehvemaks jäävad tulemused. Korra käisin 2016. aastal võistlemas ja siis tuli taas paus. 

Kui sel aastal Maili mind taaskord rajale kutsus, ei olnud ma mõttest üldse vaimustunud. Enesekindlus oli kadunud, aga Maili entusiasm jõudis ühel hetkel minuni ja otsustasin minna.
Füüsilise poolega hakkasin vaikselt kuu või paar enne võistlust tegelema, sisse käimist vajasid laost saadud uued saapad. Kuna polnud ammu rajal käinud, siis olin meeldivalt ärevil.

Tiia (neljas koormusmatk):
Mingeid erilisi ettevalmistusi koormusmatkaks teinud pole. Füüsiline ettevalmistus on pigem oma isiklike plaane silmas pidades. Eks ikka on mingid kõhklused, et kas suudan ja kas saan hakkama, aga mis ei tapa teeb tugevaks.

Mis või kes enim üllatas?

Maili: Enim üllatas meie II koht!

Stella-Mai: Kindlasti üllatas see, et me ei jäänud kordagi vastutegevusele vahele.

Vivika: Piirkond kuhu me sattusime, oli viimastel aastatel kaotanud väga suurel hulgal metsi, mille tõttu kaart ja maastik olid erinevad. Seega trassi planeerides pidime palju kordi tõdema, et vastutegevuse eest ei olegi kuhugi peitu pugeda - kaardil lubatud metsamassiivi asemel laiub lagendik. Samuti oli üle ootuste palju keelutsoone, nii et ühel hetkel olime ninapidi põlde uurimas, mis seal kasvamas ja kas on keeluala või mitte. Kuna karistus oli eksimise korral karm, siis pelgasime ka põlluääres liikuda.

Tiia: Kõige suurem üllatus oli see , et meie kes me läksime matka nautima, et meie tegevus ja teadmised hinnati teise koha vääriliselt.

Kuidas hindad läbiviidud kontrollpunkte?
Maili: KPd olid mitmekesised, oli vaja nii militaarseid teadmisi-oskusi, kiirust, osavust kui ka laialdasi teadmisi. Takistusrada oli hästi põnevalt üles ehitatud, koosnes mitmest nö osaülesandest, kus võistkond sai näidata enda koostööoskust jms.

Stella-Mai: Mina jäin rahule kõikide kontrollpunktidega. Kõige rohkem meeldisid mulle laskmine, takistusrada (mis oli kindlasti ka kõige meeldejäävaim) ning kanuusõit. Kõige keerulisemaks osutus relvade punkt, sain esmakordselt relva salve kokku panna.

Vivika: Esimese hooga tuleb meelde kõige keerulisem ülesanne, mis pani proovile meie sõjalised teadmised üksuste suuruse ja tehnika osas. Õhust oli filmitud üksust ja meie ülesanne oli kokku lugeda, mis tehnikat me nägime, mis tehnika see on, mis üksusega on tegemist. Vaatasime seda filmi põnevil pilguga, aga mingit väärtuslikku informatsiooni ilmselt me välja lugeda ei suutnud.  Enim meeldis ilmselt takistusrada, mis pani proovile tähelepanelikkuse, osavuse ning meeskonnatöö. Huvitav ja päevakajaline ja ellu kasulikku teadmist andis kaasa politseiülesanne. 

Rajal oli ka piinlikke hetki, need õppetunnid oleme ära õppinud ja taaselustama ei hakka :)

Tiia: Läbiviidud kontrollpunktid olid mitmekesised. Oli ülesandeid, kus sai end kirutud, et seda või teist tarkust kodus üle ei korranud. Oli ka füüsiliselt raskeid, näiteks takistusrada, mis tundus algselt, et ei ole võimalik aga ometigi saime kõik hästi hakkama.

Meeldejäävaim oli ehk meditsiin, mida oli koguni kahes punktis ja mis tegelikult on väga oluline mitte ainult koormusmatkal vaid ka igapäevases elus.

Millal uuesti rajale?

Maili: Uuesti? Eks näis! Ühest küljest oleks tore, kui uusi ja noori tegijaid peale kasvaks. Aga ma ei ütle, et ma rohkem ei lähe.
Stella-Mai: Eks siis näeb, hetkel plaane veel tehtud ei ole, aga usun, et läbitud koormusmatk andis kindlasti palju motivatsiooni ning tahtmist võistlusrajale minemiseks.

Vivika: Sügisel, kui türikad teevad patrullvõistluse 😊 Kes minuga tuleb?

Tiia: Ei tea praegu, vaatan kuidas taastun.

Maili: Esindaja oli meil väga toetav ja motiveeriv. Kuna esindaja sai KPs vaatleja rollis olla, siis küllap oli tal närvesööv kõrvalt vaadata meie kohatist asjatundmatust, aga ta oli kogu aeg toetav. 

Vivika:  Sügav kummardus Tiia ees, kes vaatamata tõsiselt valu tegevatele villidele vapralt lõpuni kulges! Aitäh, Stella-Maile, kes meile ikka ja jälle õige suuna kätte näitas! Tuhat tänu, Maili, motivatsiooni ja meeleolu hoidmast!

Jäägu see meie vahele - aga üks korralik koormusmatk võiks lõppeda ikka takistusraja ja veetakistusega

Stella-Mai: Esindajad olid vägagi abivalmid ning hoolivad.
Korraldusmeeskonna poolt tehtud töö oli väga hea, sest nad suutsid olla võistkondade vastu ikkagi mõistva suhtumisega.
Tiia: Meil oli ju algusest peale rajale minnes plaan seda nautida. Samas saades vahepeal mõne adrenaliinilaksu vastutegevuse näol. Siis pead kiirelt olema madalam kui muru või säärte välkudes minema jooksma.

Esindaja Tarmo Koit: Võistkonna esindajana jäi silma nende tegevusest hea läbisaamine. Kuigi kuulsin, et nad on esimest korda sellise koosseisuga rajal. Enne ülesannet lepiti alati kokku, kes mida teeb kui see võimalik oli. Nad alati positiivsed, olenemata sellest kas üllesanne sooritati või mitte. 

Üksteisele olid nad alati toeks. Kui arvestada läbitud raja raskust ja saadud tulemust, siis olid nad ikka väga tublid.