'Kõige olulisem on käbi' ehk Tõnu Jürgensoniga metsas

Kuidas teha telki või varjualust?

Selleks peab kaasas olema tarp või koormakate, mõõtudega umbes 3x4 m 2-4 inimese jaoks. Lisaks nööri ja männikäbisid. Tarp ja koormakate erinevad selle poolest, et esimene on veidi telkmantli moodi spetsiaalselt disainitud kangatükk, mis on varustatud aasadega. See on väga kerge ja võib telki edukalt asendada. Koormakattega pole sama mõnus tegutseda, kuid kasutatav sama edukalt. Kõigepealt leitakse puu, mille külge kangas kinnitada. Siis leitakse kanga keskkoht ja pistetakse  äärest umbes 15 cm kaugusele kanga alla käbi, mis silmusega kokku tõmmatakse. Sama nööriga kinnitatakse see puu külge parajale (telgi) kõrgusele.

Tõnu ei kasutanud kinnitamiseks sõlme, vaid kasutas ära hõõrdeteguri. Nüüd tuleb telgivaiadega kinnitada kanga tagumine osa vastu maad ja juba hakkabki aimuma telgi kuju.

Järgneb mõlemalt poolt külgede kinnitamine: jälle käbi ja nöör - seekord kahe aasaga ja parajalt lühike, et selle saaks telgivaiaga maha kinnitada. Järelejäänud kangas keeratakse alla, nii et sellest saab telgi põrand. Katust on võimalik tõsta ühe lisakäbi ja nööriga, kinnitades kanga keskel oleva "mütsi" kõrgema oksa külge. On ütlematagi selge, et nüüd lastakse sedasama läbi teha kahel grupil. Selgub, et koormakattega tuleb sama hea telk.

Juhul, kui pole sobivaid puid, võib edukalt kasutada matkakeppi, siis aga kinnitada eest V-kujuliselt kahe nööriga. Kinnitusnurkade muutmisega on võimalik muuta telk ilma põhjata varjualuseks. Telkmantli kasutamise ühe mooduse proovisime samuti ära. Mitu telkmantlit kokku nööpides võimalused suurenevad. 

Individuaalne ühepajatoit.

Sooja toidu valmistamiseks on teadagi vaja tuld, tulele toitu. Valgesoos on nii jalal kuivanud kui mahalangenud puid, mida võib selleks otstarbeks kasutada. Puude tassimine ja saagimine annab sooja, nii et naha vahele imbunud jahedus on juurvilja hakkimise ajaks kadunud.

Tükeldamisele läheb: lillkapsas, kaalikas, porgand porru, kartul, sibul, küüslauk, peekon. Igaüks pakib endale sobiva koostise fooliumisse, lisab soola/maitseaineid ja pakid rändavad sütele. Kuni toit küpseb, mõlgutatakse, kuidas fooliumipakikesi turvaliselt kätte saada.

Sellekski leidub hea tööriist: kohapeal peenikesest kasest valmistatud tangid. Ja igaühe individuaalne hautis maitseb hästi!

Kuidas süüdata lõket?

Kui juhtute paiknema sooserval nagu meie, siis on kõige paremaks materjaliks jalal kuivanud puud. Oletame, et meil on kaasas mõni multifuktsionaalne tööriist, mis vähemalt ühelt poolt on saag, siis saab soost korjatud puutüvest pärast tõsist füüsilist tööd parajad lõkkepuud.

Ja sooja saamiseks pole lõket enam vajagi, sest saagimisest on nahavahe kuum. Toidu tegemisega on teine asi. Niisiis oletagem, et meil pole kaasas kirvest, millega puud pilbastada, aga meil on olemas parajalt pikk puss.

Nüüd lüüakse teise puu abil pussiga esimesest puust pilpad ja tehakse sellele „Buratino lokid“. Selleks tuleb  pilpa mõlemale poolele lõigata sälgud, mis parajas pikkuses kenasti kaardu tõmbavad.

Tõnu tööd vaadates näib see lihtne ja kerge, pärast ise proovides kaugeltki mitte: selleks tuleb pussi õigesti käes hoida ja õiges kohas puusse lõigata. „Kõik tuleb praktikaga!“ lohutab Tõnu.

Kõige parem süütematerjal on teatavasti korralikult lahti näpitud tampoonid ja tulerauast sädeme kätte saamine pole enam väga suur probleem. Kui süütematerjal on tuld võtnud, asetatakse sellele väikesi laaste, seejärel „Buratino lokid“.

Kui tuli juba jõu kätte on saanud, võib jämedamad puud juurde asetada ja lõket eesmärgipäraselt kasutama hakata. 

Kõik said protsessi algusest lõpuni läbi teha, allakirjutanul igatahes tekkis parema käe nimetissõrme alumisse otsa pirakas vill ning ega lõkegi väga hästi põlema tahtnud minna. Aga teistel läks paremini ja see on veelkord viide praktika vajadusele.

Kui tahad, et laagrituli põleks tundide kaupa, tuleb hankida kolm jämedat pakku, need püstiselt–kolmnurkselt üksteise vastu asetada ja laastude - pilbastega alt keskelt põlema süüdata. Pakud võivad olla ka pooltoored. Sellisel lõkkel saab ka katla või panniga süüa teha. Meie praadisime metsaretkel korjatud seeni.

Lõke põles hilisõhtuni, ilma et seda oleks tulnud toita või õhutada. Sellist lõket nimetatakse ka Soome küünlaks.

Täidetud kartulid ja õunapomm

Õhtuks küpsetab igaüks endale fooliumi see kartuli, mitte lihtsalt niisama, vaid täidab selle ka käepärase sisuga. Kõigepealt tuleb parajalt suur kartul puhtaks pesta ja sisu osaliselt välja õngitsega, siis saab seda täita peekoni, muna või juustuga. Mitte unustada maitseaineid, vähemalt soola! Seejärel tuleb kaas uuesti peale asetada ja kannatlikult lõkke juures oodata, millal kartul küpseks saab. Muidugi on muna matkale kaasa tirimine veidi tülikas, aga meie nägime selle vaeva ära ja tulemus oli hää. Kartuli küpsemine võtab vähemalt pool tundi, suurema mugula puhul ka rohkem.

Õunapomm seevastu küpseb kiiremini, kuigi põhimõtteliselt täidetakse seda samuti kui kartulit, kuid täiteaineks võiks olla rosinate, kaneeli, suhkru, mandlilaastude ja värskelt soost korjatud jõhvikate segu. Mmmmmmm.....

Traaniahi

Tänapäeval laialt levinud õueküünlad on sisuliselt traaniahjud. Seda saab ka ise teha. Selleks on vaja: umb 800ml konservikarpi, toiduõli (võib olla kasutatud), paraja suurusega söetükki ja veidi piiritust, et süütamist hõlbustada.

Konservikarbi ülemisse otsa teha naaskliga mitu rida auke. Seejärel valada mõne sentmeetri  kõrgune õlikiht karbi põhja ja uputada sinna keskele söetükk,  nii et ots õlist välja jääb.

Veidi piiritust süütamiseks ja selline ahi põleb mitu tundi, võib valgustada/soojendada ka telki. Siis tuleb aga hoolt kanda tuleohutuse eest, konservikarp korralikule alusele või maapinnale astada.

Piiritusepõleti

Kui ei juhtu käepärast olema katelokipliiti, siis saab põleti meisterdada plekkpurkide põhjadest. Selleks tuleb võtta kaks ühesuurust  plekkpurki (soovitavalt tühjaks joodud) ja lõigata neil noa või kääridega 2-3 cm kauguselt põhi ära.

Hea on enne markeriga joon ette teha. Seejärel torgatakse ühe põhja äär naaskliga kenasti auguliseks.  Keskele tehakse kolm auku. Seejärel sobitatakse see teise põhja sisse, nii et  sellest saab alt kinnine anum, kuhu pealt (3 augu kaudu) valatakse sisse piiritus.

Selline põleti on väga kerge, eriti kui iga gramm on matkakotis oluline.

Käepärane magamiskott

Kui juhtub, et magamiskott on koju jäänud või on lõkkest hoolimata väga külm, siis kaks suurt prügikotti ajavad asja ära.

Täiteks tuleks korjata kuivanud sõnajalgu või pehmet pikka heina ja kuuseoksi. Alumine kott, mis ulatub vööni, täita materjaliga ühtlaselt seda keha ümber paigutades.

Ülemisse kotti tuleb sisse pugeda nii, et pea saab välja pista põhja tehtud august. Materjali saab sinna kõige paremini panna sõbra abiga, kuid saab ka ise hakkama.  Kes sellises kotis maganud või lihtsalt istunud on, kinnitavad, et on soe ja hea.

Lõpetuseks

Testisime mitmesuguseid ööbimisvõimalusi: heades paksudes Kaitseliidu magamiskottides omatehtud varjualuses, rippvoodis, telgis või tähistaeva all. Kõik võimalused õigustasid end ja sobisid valiku tegijaile. Pooleteise päeva ja ühe öö jooksul olime saanud targemaks ja osavamaks. Õppisime üksteist rohkem usaldama, teame, kellega minna luurele.