Kevadtorm 17 väliköögi meeskonna liikme päevik

1.päev

Malevas, autode komplekteerimine. Kokk bussi roolis. Jägalas paus. Esimese kuivtoidu paki kätte jagamine – mis sellega küll teha!? Rännak esimesse peatuskohta.

Asukoht: Mustikas.

Kuivtoidu katlas tegemine – kartulid kastmega (nüüd kulus ära küll). Veidi vihma. Kütmata telgis ööbimine, külm.

2.päev

Asukoht: Mustikas.

Varustust ei tooda, seega ka moona, millest süüa teha. Kuivtoidu katlas tegemine – riis lihaga (lausa üllatav, mida ühest kuivast ja kõvast riisikamakast sortsukese veega ja maitseainetega teha annab).

Avatud ilusalong, esmakordne metsameik – saadaval kolm värvi: roheline põhjaks ja pruun ning must kirjult peale. Tulemused ajasid nii ennast, kui mehi naerma. Selgus tõsiasi, et mehed on metsas osavamad meikijad – neil oma värvid-peeglid kaasas ja puha.

Öö natuke köetud telgis. Sellegipoolest külm.

3.päev

Asukoht: Jõhvikas (kokkade ristitud)

Söögi tegemine hävitajate täristamise all. Mustikasupp sai valmis ja makaronid lihaga olid pooleldi valmis, kui tuli tankide rünnak ja pidi taganema. Seekord jäid katlad maha, üks kokk samuti. Kokad visati koos relvadega autode kastidesse nagu jahukotid ja künklikul teel oli sõit üpris hüplev. Osad autojuhid ei teadnudki, et neil keegi üldse kastis oli.

Taganemine Mustikasse. Keegi hõikas „Teised ei tulnud järgi“, aga kuuldi hoopis „Eided on närvis“.

Tagasi Jõhvikasse. Mitme tunni möödudes oli toit järelvalminud – paras söömiseks. Mahajäänud kokk oli samuti elus ja õnnelik kaaslaste jällenägemise üle.

Vahepeal võetud vangil söödeti kõht täis ja väliköögi meeskond lootis siit juba endale nõudepesija saada, paraku tuldi ajateenijast vangile järele. Ära minnes vaatas ta nukralt meie katelde poole ja palus „Jätke mind endale, siin saab nii hästi süüa“.

4.päev

Hommikul mannapuder moosiga. Meeste kommentaar sellise hommikusöögi kohta „Olen surnud ja sattusin paradiisi“.

Lõunaks riis kanaga ja magustoiduks puuviljakompott, mida sõi ka kindral koos oma meeskonnaga.

Rännak uude kohta.

Asukoht: Sonda tagune mets, vist Maidla.

Poole ööni mudas koha otsimine. Väga hilja magama, öö natuke köetud telgis. Nüüd juba soe. 

5.päev

Esimest (ja viimast) korda lasti kaua magada.

Lõunaks rassolnik. Eriti rammus. Vett tuli ju kokku hoida.

Õhtuks mulgikapsad ja kartulipuder.

Otsustasime magada kuuse all. Mehed tulid ääri-veeri jutuga, et äkki ei jõua telki lahti-kokku pakkida, aga hingasid kergendatult, kui kuulsid meie otsusest ja ühmasid muuseas „Me plaanisime ka väljas magada“. Tegelikult oli näha, et polnud see neil plaanitud midagi… Magada oli soe. Meeldivalt kõrge laega magamistuba seekord.

6.päev

Rännak uude kohta.

Asukoht: Sirtsi maastikukaitseala.

Kõige kuumem päev (vist +26 kraadi). Terve päeva molutamine, küll sammaldunud paku peal, küll põõsa vilus, küll kraavi pervel. Ajaviiteks puukide nottimine, vähemalt sedagi, kui muud vastast ei näe. Kaks õhurünnakut, kus tuli viskuda kraavi peitu. Täitsa ok koht tukastamiseks.

Õhtul veidi tegevust – termoste pesemine ja mustikasupi keetmine.

Öösel magamine üsna mudase koha kõrval, kuuse all. Seekord oli veidi külm vaid ärgates. Asjade kokku panemine läks juba täitsa kiiresti ja välivoodi ümbriskoti luku sai ka juba ühe ropsuga kinni.

7.päev

Hommikune varane äratus – sokkude veider haukuv hõikumine, kõrvulukustav linnulaul.

Teel väike ehmatus  - üks veoauto läks kraavi ümber (mitte see, kus kokad peal), aga õnneks jäid inimesed terveks.

Uus asukoht: jällegi Sirtsi maastikukaitseala (küll on ikka suur).

Koka pakkumine ringi jalutavatele meestele: „Kas soovid pirni, õuna või apelsini?“ -  „Pirni“ – „Palun, siin on Sinu pirn“ – topsist peopesasesse vanakooli c-vitamiini terakesed ja järgmise juurde. Meeste suured silmad järele vaatamas. No ei saa öelda, et pole saanud.

Köök maha – söök poolenisti valmis – köök peale, minek. Aeg: 4,5h. Rekord.

Uues kohas tee peal termostes järelvalminud söök (makaronid lihaga) maha, alustasime jagamist. Vastase rünnak, söök autode peale tagasi, minek.

Jälle uues kohas termostes oleva sooja söögi lõplik laiali jagamine.

Kogu üksuselt laskemoona kokku korjamine ja esialgne varustuse hooldus, mis seisnes suruõhuga relvadest suurema liiva ja sodi välja puhumises. Samas kõrval kuuldus paugutamist ja näha oli, et mehed vaatasid igatsevate nägudega sinnapoole, kust laske kostus.

Tagasisõit. Kolonn-kolonni järel. Seisvatest mööda, ise seistes mööduvaid sõjamasinaid vaadates. Külades tee ääres rahvas lehvitamas. Tekitas sooja tunde küll, selline kaasaelamine.

8.päev

Peale südaööd malevasse – relvad hoiule ja kiiresti koju, et pesta ja veidi magada.

Hommikul uuesti malevas, seekord naised tsiviilriietes (Oi, kui hästi te kõik lõhnate! Oi, ma ei teadnudki, mis värvi Su juuksed on!). Varustuse korrastamine. Alguses igaüks oma relvad + natuke võõraid ka ja siis kokad katelde- pottide-termoste kallale.

Kõikide päevade ühised nimetajad (v.a esimene ja viimane päev):

• Kägude kukkumine, kooris, üksteise võidu, lausa nii, et mõnel läks sassi. Natuke oli isegi hea, et lahingmoona ei väljastatud, mõnel väga lähedale sattunud käol oleks ilmselt halvasti läinud. Pärast kuulis mõni meist kägude kukkumist isegi seal, kus kägusid olla ei saanud – kodus või keset linna.
• Mehed pidid igas peatuspaigas väliköögi meeskonnale välikempsu ehitama – see oli põhimõtteliselt kahele puule toetuv põikpuu, millele sai toetada. Mehi oli vaja eemale ajada naiste kempsust, sest puu peal on ikka parem kõõluda, kui lihtsalt augu kohal (üks näide: autojuht on naise kempsus. Kokk: „Sa saad tina kohe, kui sa siit minema ei tõmba“. Autojuht paneb joostes metsa.)

Lisaks pidi kempsus käima alati kahekaupa, aga naistel sellega probleeme polnud, sest seda teevad nad niikuinii.

• Igas peatuspaigas pidid kokad leidma köögi (või ka varustuse auto) kaitseks lähikaitsepositsiooni (laskesektor ja kõik muu sinna juurde).
• Iga päev tolm, tolm ja veel kord tolm. Varustusel, riietel, toidukastidel, termostel – kõikjal.
• Pidevalt häda sellega, et vesi hakkas paagist otsa saama. Ja kui paak viidi veoautoga vett tooma, siis pidi jälgima, et oleks pottidesse-termostesse piisavalt vett varutud ja et varustuse autosse midagi olulist söögitegemiseks ei oleks jäänud.
• Kuna kõigile kokkadele oli üllatuseks see, et ei olnud piisavalt katlad töös, siis oli kogu aeg ka isu värske kohvi järele. Kuid viimasel päeva unistasid vähemalt pooled kokad kasvõi vorstivõileivast.
• Pidevalt oli vaja ennast kas riidesse toppida või midagi seljast ära võtta, sest kell 3 hommikul ärgates oli külm, aga päeva peale sama riietusega enam ei kannatanud olla.
• Kui vahepeal midagi sooja süüa ei saanud, siis kuivtoidupakkidest läks loosi šokolaad, halvaa, sprotid leivaga ja pasteet kreekeritega. Ühelgi kokal ei olnud kõht nii tühi, et oleks vaja olnud külma konservi süüa.
• Pidevalt tuli olla valmis ärasõitmiseks, seega igal varahommikul magamisasjad kokku ja auto peale.
• Metsas läksid nädalapäevad sassi, siis oli aeg-ajalt mälumäng – kus eelmine päev peatusime ja mis süüa oli (kui oli).

Kokkuvõtteks võib öelda, et NKK naised on võrdväärsed KL meestega metsas müttama ja tegidki seda nurisemata.

KT17 osalesid Harju NKK naised: Lea, Triinu, Eve-Merin, Karin, Janika, Maret. Päevikut pidas Anu