Ilmataadiga oli kokkulepe, et ta vähemalt taevaluuke lahti ei tee, aga seekord ta oma sõna ei pidanud ja vihmahood kostitasid meid ikka ja jälle. Sõidu ajal polnud sellest midagi, sest katus pea kohal ja soe tuba lubasid lahkelt kuulata Taavi Moori , kes oli siia sõitnud lausa Tapalt. Temalt saime teada, kuidas 1944.a veebruaris jõudsid lahingud Sinimägedesse . Sellised nimed nagu major Alfons Rebane, kapten Paul Maitla, Harald Nugiseks, major Georg Sooden oli suuremale osale juba tuttavad. Georg Sooden langes oma punkris Tornimäe läänenõlval 28. juulil ja maeti oma kodulinna Jõhvi Vabadussõja ausamba kõrvale kiriku ette. |
Sinimägede lahingute muuseum asub Vaivara vallas. Seal ootas meid Ivika Maidre, Vaivara valla põliselanik, praegu hinnatud giid ja muuseumi hing. Temaga käisime läbi Sinimägede lahingupaigad algul muuseumis kaarte ja asjakohaseid eksponaate vaadates, seejärel ka mägedel: Tornimäel ja Grenaderimäel. |
Ilmselt kõige verisemad lahingud Eesti pinnal, kus mõlema poole kaotused olid ülisuured. Täpseid andmeid pole avaldanud kumbki pool, kuid enamus uurijaid on Nõukogude armee surnute ja haavatutena kaotatud sõdurite hulka pakkunud 100 000 ja 200 000 vahele. Rasked olid ka Saksa poole kaotused, ulatudes hinnanguliselt 10 000 inimeseni. Nende hulgas palju eestlasi… |
8. juulil 1994 püstitati Eesti Vabadusvõitlejate Virumaa ühenduse eestvedamisel Grenaderimäele 6,5 meetri kõrgune puurist. Järgmisel päeval peeti selle risti juures II Ülemaailmne Eesti Vabadusvõitlejate kokkutulek, kus osales inimesi 17 riigist. Kindral Aleksander Einseln luges ette president Lennart Meri tervituse. Arhitekst Tiit Kaljundi valmistas 1996.aastal esime4sed alalise mälestusmärgi kavandid. Mäge korrastati ja memoriaali ehitati aastatel 1997 -2000. Mälestusväli on ligi hektariline ala, mille kese on 12-meetri kõrgune ratasrist, mille keskel plahvatust sümboliseeriv kompositsioon. 1994. aastast alates toimub iga aasta juuli viimasel nädalal Grenaderimäe läänenõlval 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi veteranide kokkutulek. | ||||
E. Saumets nimetab oma mälestusteraamatus Sinimägesid kangelaste surmamägedeks. See nimi on kindlasti õigustatud.
NKK avalike suhete grupi poolt korraldatud ekskursioon avardas osalejate silmaringi, arvestades ka põgusat käiku Narva muuseumisse. |
Naiskodukaitse tegevus
Väljaõpe, Tegevusvaldkonnad, Mentorlus, Tegevusplaan, Eelmised sündmused, Sündmuste arhiiv, "Ole valmis!" äpp
Tutvustus
Väärtused, Struktuur, Põhikiri, Sümboolika, Võsu õppe- ja puhkekeskus
Ajalugu
Enne II maailmasõda, Taasloomine, Virtuaalne muuseum, Naiskodukaitse juhid ajaloos, Aastaraamatud
Ringkonnad
Alutaguse, Harju, Jõgeva, Järva, Lääne, Põlva, Pärnumaa, Rapla, Saaremaa, Sakala, Tallinn, Tartu, Valga, Viru, Võrumaa
Astu liikmeks
Võta ühendust oma elukohajärgse ringkonna esinaise või instruktoriga, kontaktid leiad ringkondade alt. Loe liikmeks astumisest veel edasi..
Meie, naised
Sissejuhatus, Keskjuhatus, Persoonilood, Kõne Isamaale