Käisime Tallinnaga jooksmas

Eestlasele on läbi aegade olnud kombeks oma jõu ja tugevuse tõestamiseks, tulla kokku ja teha seda ühtselt teistega. Üks selline igaastane traditsioon on SEB Tallinna Sügisjooks. Sel sügisel, 11. septembril tuli kokku rohkem kui eal varem – 17 884 inimest. Kuigi me ei olnud kõik seal eestlased, ainuüksi maratondistantsi 2 parimat olid Keeniast, naiste parim Etioopiast, 21 kilomeetri jooksu esiridades võimutsesid samuti lätlased, oli kokkutulnud rahvahulga poolt loodud energia, innukus ja kirg eestlase moodi ja meeletu!

Melu on selle ürituse üks parimaid osasid. Juba kevadel võib märgata esimesi reklaame, kus kutsutakse varakult registreeruma ja treeningutega alustama. Läbi suve muutub kampaania aina suuremaks. Septembris kutsub sind Tallinnaga jooksma juba iga prügigast rääkimata erinevates meediakanalitest. Üritusest tehakse otseülekandeid ja erinevaid raadiosaateid. Korraldatakse „parima kostüümi“ konkurse. Spordivõistlusest tehakse äri, kus meelitatakse inimesi osalema kampaaniates, õnneloosides, et võita koht stardinimekirjas. Kohapeal pakuvad nii sporditoodete kui muu vabajaveetmisega tegelevad firmad oma kaupu. Iga vähegi tervist edendav firma Tallinnast ja mujalt saadab oma töötajaid asutuse nime all tervisesporti ja –teadlikkust näitama. Kogu sügisjooks on paisutatud nii suureks, et isegi linn on kuulutanud Tallinna autovabaks: soosime üheskoos sporti ja tervislikke vaateid!

SEB sügisjooks on justkui sügise kuulutaja. Suve jooksul mööda Eestit ringi kolades ja uute inimstega tutvudes võid lihtsasti kogemata kokku juhtuda inimestega kellel juhtub olema sinuga sama eesmärk: treenin Sügisjooksuks! Mina olin septembri alguseks leidnud juba paraja seltskonna, kellega Tallinnas taas kokku joosta. Paarsada meetrit, 10, 21 ja 42 kilomeetrit – nende disdantsipikkuste vahelt leiab igaüks omale sobiva. Kui jooksutreenitus puudub, siis vähemalt 10 kilomeetrit kepikõndides, üliheas seltskonnas ja melus läbimine ei ole kellelegi ülejõu käiv väljakutse.

Tallinna Maratoni 10 kilomeetrise distantsi raames toimus ka Nike Sõdurijooks. See tähendas, et erinevad väeosad üle Eesti, samuti Politsei- ja Päästeamet, Piirivalve jne. Võis välja panna oma 10 liikmelise meeskonna, et siis välja selgitada parima. Kogu päeva jooksul võis erinevate vormiriiete alusel märgata nii mitmeidki ilmselt sõdurijooksulisi. Lõppkokkuvõttes selgus parimaiks Pioneeripataljon. Edestasid nad Suurtükiväepataljoni küll kõigest 44 sekundiga.

Ka meie käisime oma, Rapla Naiskodukaitse tugevaimate jooksusõpradega jooksmas. Meid oli kokku 6. Üldjärjestuses saavutas parima aja Kerti Kesküla. 10km ajaga 45,21. Kõik me läbisimegi 10 kilomeetrise raja. Kes joostes, kes kepikõndides. See, mida me sealt otsima läksime oli distantsi läbimine ja hea seltskonnaga pühapäeva veetmine. See, mis me sealt saime oli eneserahuldus, positiivne mälestus, hea tuju ja teadmine: sportimisele vastast pole ja järgmine aasta jooksen jälle!