Kagu-Eesti metsavendade viimane vastupanu

Möödus 60 aastat metsavendade ja nende toetajate, lähedaste vastu suunatud haarangutest Kagu-Eestis.NKVD survestas peresid vahendeid valimata, kasutades nii vaimset kui füüsilist terrorit.

Saika punker, milles varjas ennast 8 meest sai rünnaku ohvriks kahelt poolt (nii Mauri kui Rebase küla poolt) Lahing toimus 7.märtsil 1951 ja kestis pea 4 tundi. August Kuus ja Richard Vähi olid need kaks, kellel õnnestus lahingu käigus NKVD piiramisrõngast lahinguga läbi murda . Roland Uibo  kes samuti osales väljamurdes langes vahetult enne päästvat metsa . Edasi olid nad sunnitud end varjama Puutlipalo punkris. Tulevahetuse käigus NKVD sõduritega hukkusid:

Lembit Tullus

Rudolf Tomba

Voldemar Visk

Evald Keir

Raimund Pild

Roland Uibo

NKVD jõududest langes ametlike allikate järgi 5 meest sealhulgas rünnakut juhtinud ohvitser. Rahvas mäletab suuremat langenute hulka kusjuures Vastseliina haigla oli haavatud punasõdureid täis. Metsavendadel oli samuti tuntav tulejõud-andmetes on juttu kuni 3 kuulipildujast.

Hukkunute laibad veeti Vastseliina alevisse vaatamiseks, ära tundmiseks ja hirmutamseks. Seejärel kadusid nad jäljetult aastakümneteks, kuni käesoleva ürituseni, kus tulid päevavalgele uued oletused ja teated hukkunute matmiskohast Vastseliina lähedal.

Kevadel saab alguse Saikka punkrilahingus langenute otsimine ja juhul kui leitakse, siis kindlasti ka väljakaevamine, tuvastamine ja kõigi austusavaldustega riiklik ümbermatmine. Eestvõtjaks on lähimineviku salapäraste matmispaikade spetsialist hr Arnold Unt.

29.märtsil 1953. aastal peale mitmeid niinimetatud töötlemisi ehk otseselt öeldes ränki piinamisi  said NKVD sõdurid kätte Puulpalo punkri asukoha.

Lahing algas dokumentide järgi kell 15.30. peale seda kui punkri asukohast teadlikku inimest oli sunnitud piinamisega punkri asukohta näitama. Kaks  korda viis ta haarajad punkrist mööda arvates nähtavasti .et metsavendade valve kuuleb liikumist. Lahingus  langesid kõik punkris olnud 5 meest ning 3 naist. Kuuldavasti olevat naised ennast granaadist õhku lasknud, et mitte elusalt kätte langeda. Kui suur pidi olema inimeste hirm julgeoleku ees, et end varjati aastateks metsadesse….. kui suur oli hirm vangilangemise ees kui surm tundus pääsemisena.

Puutlipalos hukkusid :

Richard Vähi

Karl Kaur

August Kuus

Endel Leimann

August Kurra

Ilse Vähi

Leida Grünthal

Lehte-Kai Ojamäe

Richard Vähi ja August Kuus olid 1951 aastal Saikka lahingust pääsenud.

Puutlipalosse on avatud ka teadaolevalt Eesti esimene metsavendadele pühendatud mälestusmärk, kus Võrumaa Katseliit koos naiskodukaitsjatega igal aastal 29.märtsil reaalselt kohal viibime ja mälestame hukkunuid.

ENSV julgeolekuministeeriumi hinnanguil oli toona Vastseliina rajoon kõige metsavendaderohkem piirkond ja neid saadeti hävitama suured julgeoleku ja siseministeeriumi jõud.

6.aprillil raporteeris aga ENSV julgeolekuministeerium EKP KK esimesele sekretärile Johannes Käbinile, et Vastseliina rajoon on puhastatud banditsmist.

Hukkunuid ja vangistatuid mälestatakse tänini. Kodumetsade männid mühisevad suures tuules ja langetavad vaikides pead kõikide metsas varjupaika otsinute eest.

Mälestus kallitest inimestest ja tollaegsest valust tõi ka kokku suure hulga rahvast 27.märtsil Vastseliina rahvamajja.

Päeva avasõnadele Eesti Metsavendade Liidu juhi  Arnold Ojaste  poolt, järgnesid terve pika päeva jooksul erinevad ettekanded: Mari Pukkonenilt, kellel on  seos  läbi sugulaste metsavendlusega, Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi arheoloogi Mauri Kiudsoo ettekanne, kelle juured on Misso vallas ja kelle vanaisa oli Misso vallavanem ning pärast metsavend.

Valdur Raudvassar, Aare Hõrn, Arnold Unt, Pearu Kuusk.

Õhtu lõpetas mälestuslaud ja metsavendade laule esitasid hingestatult Lauri Õunapuu ja Tarmo Noormaa.

28.märts oli korrldatud Retkepäevana. Kogu seltskond viibis Saikka punkri mälestuskivi juures austust avaldades, Misso vana vallamaja juures peatusime ja ettekande tegi Mauri Kiudsoo. Edasi viis tee Munamäele ning sealt Puutlipallo

Ürituse lõpetas 29. Märtsil  Suurel Reedel Vastseliina kirikus peetav Jumalateenistus, kus mälestati kirikuõpetaja Toivo Hollo poolt Suure Reede jumalateenistusel  kõiki metsavendadena langenuid Meremäe, Misso ja Vastseliina vallas.

Tohutu vaeva näinud korraldaja Aare Hõrna sõnul ei uskunud ta nii suurt huvi, kuigi salamisi lootis. Selgelt näitas see nädal, et inimestel on veel palju südamel ja hingel. Palju rääkimata lugusid. Kokku said sarnaste saatustega inimesed. Käes on viimane aeg rääkida minevikukoledustest sealjuures seljataha piilumata. Tunnistada kogetut ja anda edasi noorematele neid mälestusi, mida pühaks peame.

Tänan ka omalt poolt kõiki neid, kelle tugi oli oluline ja kes ei pidanud paljuks osaleda.