Töö ja lõbusate kogemustega teenitud lipp.

Järgmisel päeval oli Võrus vabatahtlike juhatuste administreerimisõpe, kus ringkonna instruktor Merlit Maask võttis ühe teemana arutlusele võimalused lipu soetamiseks raha koguda. Tegusad naised läksid lipuideest õhinasse, sest olid seda juba eelmisel aastal arutanud, kuid mitmel põhjusel jäi plaan tookord katki. Kohe hakati välja pakkuma rahateenimise võimalusi, millest kolm läksid ka käiku. Üks eriti tormakas idee viidi ellu juba järgmisel päeval.

LIPURAHA KOGUMISE ALGUS

Lipuraha kogumisega tehti algust 6. juunil Võrumaa laulupeol pannkooke müües. Kuna idee oli tekkinud alles eelmisel õhtul, tuli tegutseda kibekiiresti. Helistati ürituse korraldajale ja küsiti luba. Kuna tegu oli ülla eesmärgiga siis luba anti.

Seejärel hakati mõtlema, kust saada taigna tegemiseks toiduaineid ja moosi koogi peale. Viimase lubas kookide jaoks anda oma keldrist Võrumaa ringkonna aseesinaine Sirje Lill. Antsla jaoskonna liige Airi Hallik- Konnula helistas oma küla toredale talupidajale ja andis hetk hiljem teada, et ka piim ja munad on järgmise päeva ürituseks olemas. Jahu, suhkru ja muud pisiasjad hankis ringkonna instruktor, katla kohaletoimetamise ja moonaveo lubas korraldada Kaitseliidu Võrumaa maleva tagalaülem leitnant Enn Nurk. Seega tuli veel mõned liikmed kampa kutsuda ja hommikul kooke küpsetama minna.

Katla ja kõige muu vajalikuga oldi Kubija laululaval  valmis hommikul kell 10. Alguses asetati katel tagasihoidlikult puude varju. Sel ajal käisid veel laulupeo proovid ja ostjaid oli üsna vähe, sest kõrval toitlustati esinejaid tasuta. Kuid naised ei jätnud jonni ja jäid kõigest hoolimata oma katlaga paigale. Mõne tunni möödudes nihutasid nad katelt mõnikümmend meetrit rahvale lähemale. Selleks ajaks hakkas laulupeole tulema ka pealtvaatajaid, kellel kõhud kangesti tühjad, ning oh imet, isuäratavate pannkookide ostmine algaski.

Naised olid üritusel kuni kella 23ni. Taignaks kulus kogu kaasavõetud toidukraam ja kõik küpsetatud koogid müüdi maha. Pärast seda oligi umbes kümnendik lipu soetamiseks vajalikust rahast koos. Pannkookidega teeniti 1500 krooni.

NAISKODUKAITSE LOTERII-ALLEGRII MAAKAITSEPÄEVAL

Teine administreerimisõppelt saadud idee, mis käiku läks, oli loterii korraldamine. Selle aeg ja koht oli kindel: 23. juunil Võru maakaitsepäeval.

Õnneloosi korraldamise võttis enda peale ringkonna instruktor Merlit Maask. Küsinud luba linnavalitsusest, hakkas ta otsima auhindu. Kõik need tulid sponsoritelt. Mõnedki Võrumaa ettevõtted andsid oma toodangut ja kaupa. Kõige hinnalisem auhind oli Ränduri pubi kliendikaart, millele oli laetud 500 krooni. Kuid oli ka teisi väiksemate summadega kinkekaarte, diivanipatju, malelaud, leivakastid, taburette ja muud.

Ka naiskodukaitsjad ise panid loosirattasse mitmesuguseid nii oma meisterdatud kui ka ostetud auhindu: saunaviha, villaseid sokke, okstest punutud korvikese, kaelaehteid, mobiiliripatseid, vildikaid jpm.

Õnneloos seati sisse infotelgis, kõrval jagasid naiskodukaitsjad teabevoldikuid ja nendele lastele õhupalle, kes täpsusviskes märklauda tabasid. Soovijatele tehti näomaalinguid.

Üritus algas kell 12, kuid juba mõni minut varem oli tekkinud loteriipiletite järjekord. Õnneloos läks hästi. Mõnigi ostis mitu piletit, kuuldes, milleks loosi tulu läheb. Tulu saadi umbes 4800 krooni. Seega oli kõvasti üle kolmandiku rahast koos.

ÜRITUS VÄLISTUDENGITELE

Kõige suurem summa lipufondi tuli Naiskodukaitset tutvustava päeva korraldamisest. Nimelt korraldati 21. augustil aktiivne ja lõbus päev Tartu Ülikooli rahvusvahelise suveülikooli 24 infotehnoloogiatudengile, kes olid kokku tulnud üle maailma. Kõige kaugemad külalised olid Nigeeriast ja Indiast, ent oli ka lähinaabreid lätlasi, leedulasi ja venelasi.

Tudengite päev algas maleva staabis organisatsiooni tutvustava loenguga. Räägiti ka päeva sisust ja soovijad said selga laigulise vormi. Järgnes sõit veoautokastis Nursipallu. See meeldis kõigile ja nii mõnigi ütles, et ei ole midagi sellist varem kogenud.

Kohale jõudnud, rivistati osalejad üles ja jagati viide võistkonda. Kümneminutise vahega lähetati võistkonnad orienteerumismängu rajale. Oma stardijärjekorda oodates said tudengid tutvuda kohaliku metsa ja selle andidega. Nigeeria poistele oli vägagi eksootiline korjata mustikaid ja pohli.

Veel enne, kui võistkondadele start anti, said nad kätte kaardi. Iga võistkonnaga oli igaks juhuks kaasas ka tugiisik, kes jälgis, et võistlejad ei eksiks. Kontrollpunktides oli tugiisik vajadusel abiks tõlgina.

Kontrollpunktides, mida oli kaheksa, tuli täita mitmesuguseid Naiskodukaitse tegevusega seotud ülesandeid. Eriliselt meeldisid tudengitele maskeerimine, laskmine air-soft-relvadest, takistusrada ja katelokiga vee keetmine. Ülesanneteks olid veel teatejooks sõdurivarustusega, kannatanu kandmine, mõistatus ja granaadiheide.

Pärast väsitavat võistlust pidid tudengid ise keetma katelokkidega seljankapõhjast suppi. Kõhud täis, mindi edasi Nursipalu harjutusvälja territooriumi uudistama. Kapten Gunnar Ints tutvustas lühidalt vanu hooneid ja harjutusvälja alasid.

Päeva eredaimaks elamuseks kujunes mõnelegi tudengile vaskussi nägemine. Oli neid, kes kartsid, ja oli ka neid, kes teadsid, et Eestis elab vaid üks mürgine madu ja see on hoopis rästik.

Tagasiteel Võrru käidi lahingukoolis, kus tutvustava loengu pidas Naiskodukaitse Võrumaa ringkonna toetajaliige, kooli veebel vanemvee bel Tanel Aldošin ning kooli territooriumit tutvustas Naiskodukaitse liige ja lahingukooli teenistuja veebel Madli Lainemaa. Lahingukooli tõmbenumbriks sai kahtlemata minek suitsusaarele. Sinna pääses küll ka silda mööda, kuid nii mõnigi proovis minna takistust (rippredel) ületades.

Seejärel suunduti tagasi Kaitseliidu Võrumaa maleva staapi, kus oli kaetud väike suupistelaud. Laud tühjenes nagu iseenesest ning peagi oli tudengitel jälle energiat tegutsemiseks.

Viimase pooltunni sisustasid Võrumaa maleva nooreminstruktor nooremveebel Juhan Härra ja tagalaülem leitnant Enn Nurk relvanäitust tutvustades. Huvilised said relvi vaadata ja katsuda.

Selle üritusega kogusid Naiskodukaitsjad pisut alla 8000 krooni ning ürituse korraldamisel lõi kaasa veerandsada NKK liiget.

 MASU ANDIS TUNDA

Ainus idee, mille kohta võib ütelda, et see väga hästi ei toiminud, oli annetuste kogumine. Kirjutasime kohalikku lehte artikli ja lisasime ka rekvisiidid, kuhu sai annetusi teha. Teate saatsime ka ringkonna listi. Kuid paljud inimesed on majandussurutise tõttu raskes olukorras, arvatavasti seepärast kogusime rahalisi annetusi vaid 1400 krooni.

JA OLIGI AEG LIPP VASTU VÕTTA

Pisut raha jäi siiski veel puudu, aga see osa võeti liikmemaksudest. Lipp tehti Naiskodukaitse üldkavandi järgi, mille autor on Priit Herodes. Lipu valmistas OÜ Lipuvabrik.

Võrumaa maleva aastapäeval õnnistati koos Naiskodukaitse Võrumaa ringkonna lipuga ka Kaitseliidu Võru maleva Võru üksikkompanii lipp. Pidulik tseremoonia peeti Rõuge linnusemäel. Lipu pühitsesid Kaitseliidu peakaplan major Aivar Sarapik ja Võrumaa maleva kap lan Mait Mölder.

Lipu andsid ringkonna esinaisele Ludmilla Kordemetsale üle Võru ja Antsla jaoskondade esinaised Liivi Õim ja Marje Kangro. Lipuvardasse lõid naela Naiskodukaitse esinaine Airi Neve, Kaitseliidu Võrumaa maleva pealik kapten Kalev Ader, Naiskodukaitse Võrumaa ringkonna esinaine Ludmilla Kordemets ning Võru ja Antsla jaoskondade esinaised Liivi Õim ja Marje Kangro.

Teksti kirjutas Merlit Maask