Järvamaa aasta naiskodukaitsja Triin Rannu: see teekond on mulle väga meeldinud!

Triin ise on sündinud Harjumaal Vetla külas, kuid kooliteed alustas juba Paides. Keskkooli lõpetas ta Tartus ning omandas Eesti Põllumajandusülikoolis (tänane Eesti Maaülikool) aianduse eriala.

2001. aastal kolis Triin Albu valda Kaalepi külla, kus töötas mõnda aega Purdi metskonnas metsnikuna ja jäi siis lastega koduseks. Veel on Triin töötanud Albu lasteaias abiõpetajana. Tema pere pälvis 2014. aastal Järvamaa kogukonna pärli tiitli.

2016. aastal tegi Triin tööelus kannapöörde - sooritas raamatupidaja V taseme kutseeksami ja töötab praegu pereettevõttes raamatupidajana. Lisaks astus ta samal aastal Naiskodukaitsesse (edaspidi ka NKK) ning on Roosna-Alliku jaoskonna aktiivne ja särav liige tänaseni. Nii nagu ka tema vanem tütar Kaarin.

Kolme lapse ema Triin laulab Albu segakooris Sink Sale Proo ning lisaks naiskodukaitsele on tema suureks armastuseks väikekannel, mida mängib Albu Simmeldajates.

 

Esimene mälestus NKK-st on maakondlik võidupüha paraad Järva-Madisel 2011. aastal. Olin nii kade nende ilusate naiste peale. Sellest hetkest pidasin plaani ka ise naiskodukaitsesse astumiseks. 2013. aastal asutasin tänu oma vanemale tütrele Albu kodutütarde rühma. Seda teed pidi tekkisid ka tuttavad naiskodukaitsjad. Mõned aastad hiljem kutsus Maili Antons mind NKK-ga liituma.

 

Infoliinis kaasa löömine aitas mul kindlasti kriisiga paremini toime tulla. Tundsin, et tänu seal töötamisele on mul rohkem infot ja samas aitas uus tegevus mõtteid mujale viia. Samuti andis see põhjuse (ja õiguse :)) vahepeal kodust välja tulla. Õppisin väga palju selle kohta, kui erinevalt reageerivad inimesed pingeolukordades.

Kellegi elu pole õnneks või kahjuks pidanud päästma. Ma loodan, et olen elu jooksul kedagi aidanud mõne hea sõna või teoga.

 

Vastan küsimusele küsimusega - mida oodatakse igas laagris, õppusel või üritusel kõige rohkem?

Toitlustuses näed kõige rohkem rõõmsaid nägusid, kui kõht täis ja meel hea.

 

Lapsena tahtsin saada baleriiniks või kosmonaudiks. Unistustes sooviksin töötada hoopis meditsiinivaldkonnas.

 

Maal on vabadus, vaikus ja tähistaevas.

 

Eks ma ikka mõnda asja kardan, aga kuivõrd hirm võtab vabaduse, siis püüan sellega jõudumööda võidelda.

 

Ma jätaksin selle võimaluse vist kasutamata. Olen rahul sellega, mida näen ja kuulen täiesti nähtav olles.

 

Kindlasti on see mulle andnud julguse vastutust võtta ja usu, et saan ürituste ja ettevõtmiste korraldamisega hakkama. Konkreetne oskus on muidugi suures katlas söögi valmistamine.

 

Ma arvan, et see on nõrgim lüli minu NKK oskustes, aga loodan, et jääksin ellu.

 

Oskustest vast laste ja noortega tegelemine ning isiksuseomadustest kohusetunne.

 

See on külmatundest üle olemine. Olen suhteliselt suur külmavares ja naiskodukaitses olen korduvalt sattunud olukordadesse, kus on tulnud külma ilmaga õues olla kauem, kui sooviksin. Näiteks kontrollpunktides ootamine, toitlustamine sügisel, talvel. Olen end harjutanud sellest üle olema, mitte mõtlema selle peale või siis keskendunud sellele, et külmetamine on ajutine ja varsti saan jälle sooja.

 

Ei, olulisi muudatusi küll mitte. Mulle on minu teekond väga meeldinud.

 

Minul on põhjuseid olnud rohkem kui viis, aga kõige olulisemad minu jaoks on olnud järgmised: saab ennast proovile panna, end erinevates valdkondades täiendada, samuti on oluline võimalus panustada Eesti elu arengusse. Lisaks leiab uusi mõttekaaslasi ja häid sõpru, kellel on sarnased väärtushinnangud, ning ka see, et leida ennast olukordades, kuhu muidu poleks kunagi sattunud. Näiteks 2017. aastal oli mul võimalus kooriga laulda Estonia kontserdisaalis Naiskodukaitse 90. aasta juubelil või kui 2018. aastal pandi kokku tantsuprojekt Kaitseliit 100 sünnipäeva jaoks, saime esineda Saku suurhallis. Ilma NKK poleks ma iial sellistele lavadele pääsenud.

 

Kindlasti on kõige motiveerivam see sära laste ja noorte silmades. Näiteks pärast viimast laagrit novembris said kõik noortejuhid sellise vahva sõnumi:

“Täname teid südamest selle megamega laagri eest. Seltskond oli vapustav, saime uusi tutvusi. Meeletult ägedad mälestused jäävad meelde. Selliseid laagreid võiks veel olla. Teie neli olete imeliselt asjalikud noortejuhid. Poleks teid, poleks neid mälestusi, neid kogemusi ja kõike muud head veel!

Suur aitäh teile kõigile!”

Lisaks on väga suureks motivaatoriks meie ringkonna teised ägedad noortejuhid ja instruktor, kellega koos on alati väga lõbus.

 

Kindlasti on suurem väljakutse olla noortejuht. Näiteks laagris ei ole noortejuhil nö pausi. Iga hetk peab olema valmis tegutsema, kui kellelgi on püksid kadunud, pea valutab, sõber ütles halvasti jne. Ka öösel ei saa rahulikult magada, ühe kõrvaga tuleb ikka kuulata ja valvata. Kokkuvõtvalt: “Alati valmis!” nagu ütleb ka kodutütarde juhtlause.

 

Ma loodan, et kümne aasta pärast on meil rohkem aktiivseid naisi, kes innukalt tegevustes kaasa löövad.

 

Kõige rohkem motiveerib mind hea seltskond, positiivne tagasiside, hea sooritus. Ja kindlasti armastus kodumaa vastu.

Kerlin Tealane

Naiskodukaitse Järvamaa ringkonna esinaine

Triin on naiskodukaitsja, kelle jätkuvat arengut on mul olnud au kõrvalt jälgida. Triin on väga teadlik juht. Meenub olukord, kus Roosna-Alliku üksikkompanii juhatus ootas nii mind kui ka jaoskonna juhtfiguure oma koosolekule. Mäletan, et jaoskonna esinaine Siret, aseesinaine Maili ega mina saanud tookord minna. Sel hetkel sai Triin aru, et tema ongi juhatuse liikmena järgmine, kes mö kastanid tulest välja tooma peaks. Minul ringkonna esinaisena oli ülihea meel, et Triin vabatahtliku juhina, olles jaoskonna juhatuse liige, sai aru oma vastutusest. Kujundlikult võiks öelda, et tihti võib jääda mulje, et kui ei olda just esinaine või aseesinaine, ollakse rahulikult kõrvalistmel. Triin istub küll hetkel kõrvalistmel, aga tegutseb ning räägib kaasa, kuhu sõita ja kuidas sinna sõita.

Triinu puhul on mulle alati meeldinud see, et ta annab tagasisidet. See on Naiskodukaitses oluline, sest muidu ei toimu arengut. Triin on tõestanud, et olles vabatahtlik noortejuht ja samaaegselt ka naiskodukaitsja, saab need kaks väljakutset omavahel edukalt ühildada. Võidavad nii kodutütred kui ka naiskodukaitsjad - kokkuvõttes terve Kaitseliidu ühtne pere.