Imesupp kloostrivaremete vahel

Sel aastal tähistati juubeliaastat ja päeva teemaks oli "Kaheksa sajandit Maarjamaad", millega rahvale esimest ulatuslikku ristimist eestlaste maal meenutati. Kogupereüritusel jätkus toimetamist nii suurtele kui ka väikestele. Toimusid viktoriinid, avatud oli käsitöölaat, lapsi rõõmustas Teoteatri etendus „Lipp lipi peal” ja mängis vanamuusikaansambel Rondellus.

Toompea jsk naised kogunesid pühapäeva juba kell üheksa hommikul Pirita sotsiaalmajja, selleks et toiduained ühe tummise „Maahärra-supi" jaoks ette valmistada. Osad toimetasid köögis hakkides ja teised olid platsi peal katla juures. Aknast välja vaadates tundus, et Ilmataat vist meiega koostööd täna küll ei tee, kuid me ei lasknud end sellest heidutada.

Kui kell üksteist kloostri juurde jõudsime, jäi vihm järele ja meie rõõmuks piilus päikegi pilve tagant välja. Kiirelt said supi sisse lisatud porgandid, sibul ja kurk, kus ees oli juba liha, kruubid ja kartul. Kaks suurt neljakümneliitrist potti podisesid ja meeldiv aroom jõudis juba ninna.

Supp sai valmis ja esimesed kostilised olid kohal. Supi kõrvale pakkusime hapukoort, rukkileiba ja ürditeed (naistepunast ja piparmündist). Kui hommikul ilma vaadates tundus, et ega vist palju rahvast täna ei tule ja kas hakkamegi üldse veel kolmandat potti suppi keetma, siis päeva veeredes supipottide tühjenemine andis ikkagi selgelt märku, et ega kaks ilma kolmandata ei jää. Nii sai ka kolmas katel tulele tõstetud. 

Päike tuli ikka rohkem ja rohkem pilve tagant välja ja kuuldused meie supist jõudsid inimestelt inimesteni, kes tulid seda meie "imesuppi" uudistama ja proovima. Eriti rõõmustasid lapsevanemad, kelle võsukesed seni suppidesse väga suure eelarvamusega suhtunud olid: lapsed sõid ja kiitsid ning tulid meile ka personaalselt aitäh ütlema. See oli ütlemata armas! Pärast sai naljaga pooleks suppi reklaamitudki: „Supp on laste peal edukalt testitud, nii et peab ikka hea olema.”

Kokku jagasime linnarahvale kolm suurt neljakümneliitrist potti suppi, millest jagus umbes kolmesajale suule. Ja isegi kui kella poole nelja paiku viimane kastrulgi oli juba pestud, tuldi veel uurima, et ega suppi ei juhtu olema.

Oli tore päev ja loodame, et meie meeldiv koostöö Pirita Kloostriga jätkub ka järgmistel aastatel. Kutse on igal juhul juba taskus.

Suur, suur tänu Toompea jsk tublidele naistele – Marje-Anne Hendriksonile, Marju Mändmetsale, Mare Lillemannile, Riina Luigele, Hülle Kruusimägele, Ruth Kulbasele, Reet Kukele ja kodutütar Ingridile -  imemaitsva supi ja väga laheda seltskonna eest!

Suur tänu ka meie meesjõududele Emilile ja Tõnisele, kes olid katelde ülesseadmisel suureks abiks, ning Urmasele, kes hoolitses, et supi jaoks olemas hea ja eestimaine veiseliha ning et puljong oleks just selline, nagu olema peab. Ilma teieta ei oleks me kindlasti nii hästi hakkama saanud!