Eesti Vabariigi 103. aastapäevale pühendatud Pärnu Ülejõe jaoskonna naiste matk Kihnu saarele

Ülejõe jaoskonnast osalesid Jana Ots, Marje Arumäe, Kristel Lusik, Ebe Kopp, Maret Kaljulaid. Abiks oli Rannakaitsest Jaanus Ots ja Silver Sams. Hommikut alustasime Tallinna maantee staabi juurest. Panime suusad autodele, korjasime mõned osalejad linna pealt kokku ja asusime teele Munalaiu sadama poole. Parkisime autod sadama lähedale roostikku, sest sealt oli parem merele minna. Panime suusad jalga, jagasime toidu, vajaliku varustuse, sh köied ja jäänaasklid, pakkisime ka seljakoti sisu ümber, et see oleks veekindlam ja oleks abiks juhul, kui peaksime külma vette prantsatama. Järgnes kiire instruktaa¾ teemal, mida üldse teha, kui peaksid nö sisse kukkuma ja seejärel saimegi asuda lõpuks teele.

Kui juba väljasõit Pärnust kippus erinevate asjaolude tõttu venima, siis viperused jätkusid. Nimelt kukkus ühel meie matka juhtidest, Janal, telefon just hetk peale teeleasumist jää peale ja sellega polnud enam võimalik helistada. Kahjuks olid kõik olulised numbrid telefoni jäänud, samuti ei saanud ka matkaga seotud olulistele kõnedele vastata. Mis seal ikka, ega sellepärast siis matk toimumata ei jää.

Kohe alguses vaatas meile mere poolt vastu üle kilomeetri rüsijääd, sel hetkel tekkis küll mõte, et ees seisab umbes 13 kilomeetrit ja kui see peaks olema terve tee nii konarlik, siis võibolla oleks pidanud need suusad ikkagi maha jätma. Peatselt siiski olukord paranes ja jää peal sai juba kenasti suusatada. Tegime vahepeal ka mõned peatused, et võtta lonks juua või hetkeks puhata. Ilmaolud olid saarele matkates üsna keerulised – külm tuul, kehv nähtavus ja vahelduvad jääolud.

Saarele jõudes tegime enne majutuskohta minekut kiire lõunapausi Rock City juures. Algselt oli plaan selline, et paneme oma raske varustuse majutuskohta ja läheme tutvume Kihnu saarega. Planeerisime ka kohtumist Kihnu Virvega ja tema hobuse Jussiga, kuid majutuskohta jõudes oli paljudel suur väsimus ja hakkasime mõtlema ka praegusele keerulisele olukorrale ning jõudsime järeldusele, et siiski jätame seekord Virve külastamise vahele. Majutuskoht oli hubane ja perenaine abivalmis ja sõbralik. Meid kostitati maitsva õhtusöögiga ning õhtu lõppes  väikese puhkuse ja saunaga.

Hommikul ärkasime juba kell 7.30. Hommikusöök söödud, asjad pakitud, tuli seada end jälle minekule. Vaadates ilma otsustasime, et paneme tagasi matkates jalga matkasaapad koos naeltega. Suusad sõitsid esimese praamiga ära Munalaiu sadamasse. Teise päeva ilmastikuolud olid hoopis teistsugused - ilm soe, vihma sadas, jääle oli tekkinud vesi ja mitmes kohas tekkis tunne, et ei tea, kas jää üldse kannabki. Aga meil läks hästi ja matka lõpuks polnud õnneks keegi meist kuhugi sisse kukkunud. Nägime kahe päeva jooksul mitmeid kohalikke inimesi nii autodega, mootorsaani kui ka ATV-ga jää peal liikumas. Tagasiteel leidsime eest suure prao (umbes 30 cm), mida eile veel seal polnud. See näitab, kui kiiresti võib jää liikuda ja olud muutuda. Vaatamata kõigele oli minek juba palju lihtsam, kui saarele saamine. Matka lõpuks olid jalgadel mõned villid, jalanõud vett täis ja kehas väsimus, kuid tuju oli hea ja rõõm suur, et selline põnev matk sai ette võetud. Seltskond oli väga super, aitäh Teile!