Esmalt tutvusime relva tehniliste andmetega. AK4 (G3 variant) on automaat, mis on valmistatud Rootsis Heckler&Koch Saksamaa litsentsiga. Selle relva kohta on öeldud, et seda on lihtne käsitseda ning ta on laskmise ajal stabiilne ja täpne. Relva puudustena on nimetatud salve väikest mahutavust (salve mahub 20 padrunit) ning relva suurt massi (5,3 kg täis salvega) ning pikkust (1025mm), mis muudab relva käsitsemise kitsastes oludes või lühemakasvulisele võitlejale ebamugavaks. Relv on varustatud dioptersihikuga, mis hõlbustab sihtimist. AK 4 on kasutusel Rootsi ja Eesti sõjaväes. |
Lisaks materiaalosale oli tähtis saada teadmised ohutusreeglitest, mis tähtsad enda ja teiste turvalisuse tagamiseks. Relva tuleb käsitseda alati nii nagu see oleks laetud. Väga suure osa moodustas relvaõppest relva tundma õppimine. Õppisime pähe relva osad. See toimus nii vaatluse kui peamiselt praktilise tegevuse kaudu. Harjutasime relva lahti ja kokku panemist iseseisvalt ja koos kaaslasega. Rääkisime ka relva tööpõhimõtetest, hooldusest ja puhastamisest. Korduva tegevuse kaudu saime kõik lõpuks relva osad selgeks. Märkamatult täienes sõnavara paari päevaga mitmekümne sõna võrra. Proovisime relva kokku panna ka aja peale. Kõige tähtsam selle juures on mitte rabistama hakata. Kõik said kenasti hakkama! |
Edasi harjutasime relva kandmist ja laskeasendeid. Relva suure massi tõttu kujunes nii mõnelgi meist näiteks püstise laskeasendi hoidmine parajaks katsumuseks. Värin tuleb kätesse kergesti. Siinkohal oleks paras mainida, et hea füüsiline vorm tuleks relva käsitsemisel igati kasuks. Relv on raske, laskeasendi hoidmiseks on vaja kasutada lihaseid ning laskeharjutusel sõltub täpsuski suuresti käte tugevusest, sest laskepäev võib kujuneda pikaks ning väsimus saabub kiiresti. Samas peljata pole midagi, hakkama said kõik ja enamus meist ilma eeskujuliku füüsilise vormita. Järgmisel päeval saabub lihtsalt pisike lihasvalu. Mis ei tapa, teeb tugevaks! |
Enne laskeharjutusi oli oluline tutvuda ka tiiruprotseduuridega. Lasketiirus käib kõik käsu peale ning mingi isetegevus pole lubatud. Iseseisvalt peaks iga laskja hakkama saama tõrgete eemaldamisega, millega minulgi laskmispäeval kokku tuli puutuda. Samas on laskeinstruktor, kes vajadusel appi tõttab, alati olemas. Kui end ebakindlalt tunned, tasub ja võib abi ikkagi küsida. |
Relvõpe lõppes relvatesti sooritamisega. Selle peab sooritama iga laskja iseseisvalt. Testi sooritamiseks peab oskama relva kokku ja lahti panna, tundma relva osi ja tööpõhimõtet, relva kandmisviise, ohutustehnikat, protseduure tiirus ning käsklusi. Mul on hea meel, et kõik relvaõppel osalenud läbisid testi ning võisid endaga igati rahule jääda. |
Pühapäevane laskepäev oli justkui kirss tordil ning lisapreemiaks saime proovida ka valangutega laskmist, millest paljud ajateenijad ainult unistavad. |
Naiskodukaitse tegevus
Väljaõpe, Tegevusvaldkonnad, Mentorlus, Tegevusplaan, Eelmised sündmused, Sündmuste arhiiv, "Ole valmis!" äpp
Tutvustus
Väärtused, Struktuur, Põhikiri, Sümboolika, Võsu õppe- ja puhkekeskus
Ajalugu
Enne II maailmasõda, Taasloomine, Virtuaalne muuseum, Naiskodukaitse juhid ajaloos, Aastaraamatud
Ringkonnad
Alutaguse, Harju, Jõgeva, Järva, Lääne, Põlva, Pärnumaa, Rapla, Saaremaa, Sakala, Tallinn, Tartu, Valga, Viru, Võrumaa
Astu liikmeks
Võta ühendust oma elukohajärgse ringkonna esinaise või instruktoriga, kontaktid leiad ringkondade alt. Loe liikmeks astumisest veel edasi..
Meie, naised
Sissejuhatus, Keskjuhatus, Persoonilood, Kõne Isamaale