„Mina tahan ka olla nende moodi!!!“

18. septembril toimunud külalisõhtu võis külalistele tunduda algselt nagu iga teine „lahtiste uste“ üritus. Suur rõõm oli näha, et huvilisi oli kogunenud rekordiliselt – 26 külalist, kellest 11 täitis õhtu lõpuks kohapeal  sooviavalduse ja 34 neid, kes juba on liikmed.

Õhtu algas organisatsiooni lühitutvustusega, mille järgselt oli jaoskondade juhatustel võimalus endid tutvustada. Enne külalisõhtu meelelahutusliku poole juurde minekut oli külalistel võimalus nautida meie tublide küpsetajate hõrgutisi ning liikmetega juttu ajada. Pärast lühikest pausi alustasime erialagruppide tutvustamisega.  Siinkohal tulebki mängu eelnevalt mainitud „moeshow“. Läbi selle tutvustasime oma külalistele ja potentsiaalsetele liikmetele meie põhilisi tegevusvaldkondi. Nagu igal korralikul moeshowl, oli ka meil poodium, mida mööda kõndides sai end korralikult näidata ja demonstratsiooni toetasid uhked reklaamtekstid. Sellest, kuidas õhtu möödus ja millised etteasted kõige enam meelde jäid, pajatab meile Pille. Sel korral oli ta külalise rollis, loodetavasti järgmisel sarnasel üritusel näeme teda Naiskodukaitse liikmena juba ise mõnd gruppi tutvustamas, sest tema oli üks nendest, kes samal õhtul täitis sooviavalduse.

Pille kirjutab/muljetab:

 „Oskarlutsulikult alustaksin ma juttu sedasi – kui kirev kamp tegusaid naisi Tartu Maleva majja jõudis, polnud külalisõhtu veel pihta hakanud.

Esimene, kes sisseastujaid tervitas ja edasi suunas, oli naeratav Leane. Juhiste järgi Kõrgema Sõjakooli Kadetikasiinosse jõudes oli seal juba palju naisi kohal ja tuli järjest juurde.

 Vaatasin siis enda ümber – kes oli tulnud sõbrannaga ja oli ka neid kel juba „oma tuttav” ees ootamas. Ruumis oli mõnus naiste vadin, arutleti, naerdi ja pommitati vanu olijaid küsimustega. Minulgi olid tuttavad näod ees ootamas – Merili, Kersti ja Leane.

Sel suvel toimus Kambjas maakaitsepäev. Olles korraldajate hulgas, sain ma seal juba veidi aimu naiskodukaitse tegevusest ja nägin, millised vahvad naised seal on ning minugi peas hakkas tiksuma üks mõte...

Kohale tulnud naised said väga selge ülevaate, kes naiskodukaitsjad üldse on, millega tegelevad, milliseid oskusi omandavad jne, jne. Alustuseks anti ülevaade jaoskondadest, mida Tartumaa ringkonnas on suisa 5 – Lõuna-Tartumaa (Võnnu, Meeksi ja Mäksa vald), Põhja-Tartumaa (Jõgevamaal asuv Pala vald), Akadeemiline (üliõpilased ja akadeemilised töötajad), Tamme ja Tartu jaoskond. Tutvustati erialagruppe nii sõnas kui ka pildis, see tähendab, et iga grupp demonstreeris oma tegevust. Erinevaid erialagruppe on 8 – avalikud suhted, toitlustamine, kultuur, meditsiin, sport, formeerimine, noortejuhid ning side ja staap. Kõik omamoodi põnevad ja väljakutsuvad.

Veidi hirmutavalt kõlas, et naiskodukaitsjad läbivad samasuguse baaskursuse, mis kaitseväkke astunud noorsõdurid. Aga kui järgi mõtlesin, siis meenus Vana-Tartumaa rahvatarkus, mis ütleb, et mida suudab üks mees, seda suudab üks naine ammugi.

 /toimetaja märkus - selle baaskursuse läbimine ei ole kohustuslik. :) NKK baasväljaõppe kohta loe siit. /

Virgad naised olid külalistele küpsetanud maitsvaid kooke, kalasõbrana kuuluvad minu 10 punkti räimekoogile! Koogi ja kohvi kõrvale jagus juttu ja jätkuvalt küsimusi. Kõik, kes said oma küsimustele ja kõhklustele vastused, neid võis näha usinasti naiskodukaitse liikmeks astumise avaldust täitmas.

Külalisõhtu oli väga hästi korraldatud, kõik sujus mõnusalt vabas vormis. Ja mis peaasi, kõik kohalolijad olid kuidagi nii rõõmsad ja särasilmsed, et see oli lausa nakkav. Ja kui Naiskodukaitsesse kuulumine teeb neid sellisteks, siis tahan mina ka olla nende moodi!“