Väliköögis ei saa töö kunagi otsa ja lõpuks on kokk korstnapühkija

Ülesanne: Neljapäevast pühapäevani, 9 toidukorda (soe toit) + 3 hilisõhtust suupistet, planeeritud 440 sööjat, õppurid ehk kokad 8 naist (kõik esimest korda katla ääres), 2 noorkotkast, kes läbisid oma kokamärgi praktikat, lisaks instruktorile üks abiline, kes ühtlasi vastutas laopidamise eest.

Igatahes, kui peakokk varakult enne õppuse algust oma abilisega Murastesse jõudsid, olid katlad juba kohale jõudnud. Samuti enamus toidukraami. See, et osa toidukraami oli puudu, selgus alles hiljem. Kui palju peaks silma järgi olema toidukaupa, mis kaalub kokku 2 tonni? Ei ole tavapärane tegelastele, kes igapäevaselt selliste asjadega kokku ei puutu.

Peale õppurite saabumist ja väikest tutvust tuligi kohe asja kallale asuda.

Esimene päev, õhtusöök – tatrapuder singiga, algavad õppuritele esimesed üllatused – nii ruttu sai valmis! Lisaks poole toidu jagamise pealt väljastuskoha ümberkolimine, sest keegi astus lähedal maas peidus olnud herilasepessa ja tigedad herilased nõelasid lapsi. Peakokk kehastus natukeseks ajaks ümber ja andis põletusvastase geeliga lastele esmaabi.

Teine päev. Hommikusöök - Neljaviljahelbepuder moosiga, singileivad majoneesiga. Puder sai vedelavõitu, sest tegemist täisterahelvestega, mis vajanuks rohkem aega keetmiseks. Selle tõttu kõigil nukker tunne, kuid edasi sai kõik minna juba ülesmäge.

Nüüd tuli hakata varem planeeritud toidukordasid omavahel vahetama, sest hulgilaost puuduolev kaup ei olnud ikka veel kohale jõudnud. Egas midagi, õnneks ei ole kogu ürituse menüü laagrilistele üles riputatud ja köögil selles osas vabad käed.

Lõunasöök: Kapsa-hakkliha hautis kartulipudruga, mustikakisell kaeraküpsisega. 60 kg kartulipudru segamine andis võimaluse treenida kõhu- ja käelihaseid.

Õhtusöök: Kana-riisipada, puuviljakompott vahukoorega. Isegi, kui elektrit pole, suudavad välikokad vahtu lüüa 10 liitrit vahukoort, kõigega saab hakkama.

Hilisõhtune snäkk lastele – õun ja maiustus.

Selle asemel, et peale pikka päeva hilja õhtul magama minna, tuli kokkadel hakata võileibu tegema. Lihtsalt eelmise päeva hommikune kogemus näitas, et sööjate järjekord venib väga pikaks, kui nad ise oma võileibu jagamise laua taga tegema hakkavad.

Selle eest noortel laagrilistel jätkus lusti hiliste öötundideni, kui kokad juba oma päevaväsimust välja üritasid puhata.

Kolmas päev, laupäev (juba hakkasid päevad segi minema). Hommikusöök kaerahelbepuder, võileibadega. Lastele tuli seletada, et põhitoiduks on ikka puder ja võileibu nii palju ei saa, et vaid nendest kõhu täis saaks süüa.

Lõunasöök: Makaronid hakklihaga, Barni küpsis. Kokkade juurde tuli üks murelik täiskasvanu. Mis laste ahistamine see olgu, et enne magusat ei saa, kui pole sooja toitu söönud?! Jah, sedasi ongi – Harju maleva Noorte Kotkaste malevapealiku noogutus kõrval kinnituseks.

Õhtusöögi ettevalmistuses osalesid ka laagrilised ise, kui nende üks töötuba seisnes porgandite hakkimises (koguseks umbes lapsepesuvanni-täis). Lisaks pakkusid 3 väiksemat poissi ennast kööki appi ja kartulid said suupärasteks tükkideks nende abil. Iga abikäsi oli kiirel ajal vajalik.

Liha lõikamine – oi, siin on natuke kõõluseid, need tuleb kõik tasakesi ära lõigata. Me ei tee siin niplispitsi! Jah, tuleb küll lõigata, aga hoogsamalt – kokku on siiski 50 kilo liha.

Õhtusöök: Ühepajatoit, kamavaht. Kuidas teha selline ühepajatoit, mis oleks parasjagu tummine? Selle nipi teada saamiseks tuleb osaleda BVÕ-l. Kuidas valmistada ja ära mahutada 120 liitrit kamavahtu? Võimatuna näiv ülesanne täidetud ja keelt alla viivat magustoitu said nautida kõik laagrilised.

Hilisõhtune snäkk – banaan ja maiustus. Ilmselt hakkasid laste kodused näksi varud tõesti otsa saama, kui nad olid juba varakult jagamislaudade juures ja nõudsid üsna häälekalt süüa.

Pühapäeva hommikusöök: tavapärane puder moosiga, seekord tehtud vahukoorega. Lõpuks siis selline gurmee…

Viimane toidukord: Seljanka hapukoorega. Klassika. Seda käidi juurde võtmas, lausa mitu korda. Kui siiani ei olnud muret selle pärast, kas toitu jätkub, siis nüüd sai lõpus natuke suppi isegi juurde keedetud.

Laagri lõpp tavaliselt enam väga glamuurne pole, kui kokad kehastuvad ümber korstnapühkijateks ja nühivad tahmast puhtaks kõik välikatlad ja katlapotid. Paraku käib see tavapärase väliköögi töö juurde. Sama moodi, nagu ei pääse mehed oma õppuste lõpus oma relvade puhastamisest.

Kuigi 8 naist polnud nii suure välitoitlustusega kokku puutunud, toimis kõik haruldases üksmeeles ja teineteist toetavas õhkkonnas. Kuigi füüsiliselt oli raske, tegi positiivne suhtumine ja nalja viskamine asja kergemaks. Tiheda söögitegemise ajagraafiku sisse sai pikitud ka BVÕ loengud, mida sai edukalt kasutada jalgade puhkamiseks.

Vaprad kokad olid - Katre, Ann, Veronika, Eve, Ingrid, Kädi, Anna-Liisa, Clarisse ja Margit!

Sama vapralt olid naiste kõrval need 4 päeva noorkotkad Kert ja Trevor.

Nende kõigiga läheks ja teeks kõik selle uuesti läbi.

Muljed pani kirja peakokk ja instruktor Anu Tolsa.