Naiskodukaitse kohvik Märjamaal – lust ja rahvapidu

Mitmete planeerimiskoosolekute käigus jõudsime selleni, et laupäeval, 2. augustil oli Naiskodukaitse kohvik üsna suurejooneliselt avatud Märjamaa keskväljakul. Suurejooneliselt selles mõttes, et kogu meie väike jaoskond oli kaasatud, kes kohvikupäeval kohal ei saanud viibida, see aitas kaasa eeltöös – kohvik oli kogu jaoskonna ühine ettevõtmine. Viimane kohvikueelne nädal kulges pea ainult kohviku tähe all – tegime hoogsalt reklaami nii sotsiaalmeedias, kui flaiereid jagades, aga ka suusõnal infot levitades. Leppisime kokku viimaseid kes-teeb-mida-ülesandeid ja tegelesime kohviku jaoks vajaliku inventari kogumisega. Muidugi ka küpsetasime ja hakkisime ja küpsetasime ja hakkisime. Mõtlesime kuidas pisikeste detailide abil meie kohvik veel peenemaks ja naiselikumaks muuta. Kuna erinevad kodukohvikud  olid Märjamaa keskväljakul avatud ka juba paaril päeval enne meie etteastet, käisime üheskoos ka neid piilumas ja hindu ning menüüd kaemas.

Mida lähemale kohvikupäev jõudis, seda ärevamaks meel läks, pähe tuli igasuguseid „aga, mis siis kui…“ mõtteid. Reedel, viimasel kohvikueelsel päeval vahetasime facebookis omavahel infot, kuidas kellelgi küpsetamine sujub. Ütleme nii, et äpardusi oli, ja minu kodus nt hakkas suitsuandur korduvalt tööle, aga kohvikuletid saime siiski hea ja paremaga kaetud. Ma küll ise peaaegu midagi proovida ei jõudnud, aga pakkusime väga mitmekülgset toiduvalikut kiluleivast, muffinitest, kookidest ja pirukatest kuni puuviljasalati ja tikritopsini välja. Muidugi tossas meil ka välikatel ning võimalus oli süüa ka ehtsat sõdurisuppi. Tuleb jälle tõdeda, et olles ise kogu selles keerises, ei jäänud suurt aega käia sööjatelt tagasisidet küsimas, aga nii palju kui ma kuulsin ja järeldasin rõõmsaid ning rahulolevaid nägusid vaadates, maitses kõik meie pakutu inimestele väga – kiideti suppi ja kiideti küpsetisi. Lõpuks olid letid ikka täiesti tühjaks ostetud. Viimased 4 koogitükki sõime peale kohviku sulgemist ise ära, aga see oli ka kõik, mis järgi jäi.

Lisaks söögi tegemise mõnule, kasutasime oma kohvikut ka enese tutvustamiseks ja pakkusime inimestele supiportsu kõrvale võimalust Naiskodukaitsest rohkem teada saada. Kohviku varjualuse ühte seina seadsime üles fotonäituse Naiskodukaitse tegemistest ja igal laual oli lugemiseks Naiskodukaitse teemalisi raamatuid. Lisaks oli meil üles seatud infolaud, kust sai kõik vastused Naiskodukaitse kohta tekkinud küsimustele ja kus jagati ohtralt infomaterjali. Ja õhupalle, sadu õhupalle. Olime ka juba eelnevalt oma kohviku flaieritel levitanud infot, et Naiskodukaitsega liituja saab meie kohvikust tasuta koogitüki. Kaks sellist koogitükki me tõepoolest ka välja andsime ja lisaks kohtasime oma rõõmuks mitmeid inimesi, kes on võiks öelda, et on paari sentimeetri kaugusel liitumissammu tegemisest. Toredaid inimesi ei saa kunagi liiga palju olla, seega ootame enda sekka ikka uusi liitujaid.

Lisaks söögile ja ohtrale infole sai Naiskodukaitse kohvikus ka oma meeled proovile panna ning teha maitseainete tundmise testi. Seda võimalust kasutasid jõudsalt nii naised, mehed kui ka lapsed ja märkasin lausa perede sisest võistlust, kes saab parema tulemuse. Sai proovida ka kiivreid ja telkmantleid ning soovijatele tegime näomaskeeringu. Tõsi, viimast võimalust kasutasid ainult lapsed. Lisaks oli lastele üles seatud laud, kus sai Naiskodukaitse teemalisi pilte värvida. Ei saa mainimata jätta, et lisaks kõigele eelnevale, pakkusime ka silmailu, sest olime kogu jaoskonnaga kõik ühesuguste linaste põllede ja pearättidega, mis peale pikki disainiarutelusid just Märjamaa folgi ajaks valmisid.

Kui katlal põhi paistis ja letid tühjaks olid müüdud, pakkisime asjad kokku, hooldasime varustuse ja nentisime üheskoos, et oleme ikka täitsa väsinud, aga ometi oli olnud imetore päev ja tahaks küll aasta pärast jälle kohvikut teha. Ja kui me juba tahame, küll me siis ka teeme. Olime jälle saanud ennast näidata ja inimestele meelde jääda, olime ise saanud toredasti aega veeta ja teistele head äraolemist pakkuda.

Ilmselt huvitab teid nüüd ka see, et kui palju me siis teenisime. Aus vastus on, et me ei tea. Me oleme lihtsalt praegu nii väsinud, et pole majanduspoolega sotte selgeks saanud. Kuna me aga sellel aastal seadsime eesmärgiks eelkõige vaatlemise ja tehtud kulutuste tagasisaamise, siis loodame, et see läks meil korda. Tänan siinkohal veelkord kõiki jaoskonna liikmeid ja teisi superabilisi, kes kohviku toimumisele kaasa aitasid. Tänan sõpru Rapla, Kaiu ja Hiie jaoskondadest, kes meid külastasid – tegite südame tõeliselt soojaks. Tänan kõiki kohvikus käijaid ja kaasaelajaid.

Uute vahvate tegudeni!