Mälestuspäev Viljandis

Kogunesime viiekesi pühapäeva lõunal Vana-Kalmistu parklas, sest just sealsele surnuaiale on maetud kaks äärmiselt tähtsat persooni.

Sakala ringkonna esimene esinaine Erika Oskar-Männik küüditati 1941. aastal koos rahvuslasest abikaasa Villemiga Siberisse. Ta vabanes sunnitöölt lesena 1956. aastal ja elas elupäevade lõpuni oma kodumajas Viljandis, Tartu tänaval.  

Lisaks hoogsale tegevusele Naiskodukaitses oli ta Eesti Lastekaitse Ühingu asutajaliige ning Viljandi linna gümnaasiumi juhataja abi ja õpetaja. 
Korrastasime Oskar-Männiku haua ja asetasime hauaplaadi ette küünla.

Erika Oskar-Männikust saab lugeda 2012. aastal kirjutatud Ene Sügava artiklist

Esimese eesti lipu õmbleja Emilie Rosalie Beermani haud ei ole Oskar-Männiku viimasest puhkepaigast üldsegi kaugel.
Tema isa oli rahvusliku ärkamisajal Põltsamaa kihelkonnakooli juhataja ja tulihingeline rahvuslane. Seepärast polegi imestada, et tütrest sai Eesti Üliõpilasseltsi lipu, millest hiljem kujunes meie rahvuslipp, õmbleja.

Selle haua nö avastas pärast pikki otsinguid ja tänu koduloo-uurijale Einar Hiobile 2004. aastal Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak. Hauakivi oli kummuli keeratud. Kui kiviraidurid selle ära puhastasid, selgus, et tegemist on Eesti lipu õmbleja viimse puhkepaigaga.
Eesti lipu 120. aastapäeval pühitseti Emilie Rosalie Beermanni hauaplats.

Lipp valmistati koolimajas kooli õmblusmasinaga 1884. aasta kevadel. Emilie Rosalie vend Christoph on jutustanud lipu saamisloost nii: «Emilie ostis Põltsamaalt Leihbergi riidekauplusest kolm tükki siidriiet – sinist, musta ja valget. Jõeäärses kihelkonnakooli majas, kus asus õpetaja Emilie tuba, õmbles ta neist kooli õmblusmasinal lipu. Isa puutöötoas valmistati varras ja mina viisin lipu Tartusse.».
Heili Reinarti artiklist  saame teada, et 1943. aastal peideti seesama Emilie poolt õmmeldud lipp Paduvere küla Lääne-Mardi talu korstnajalga. Seal ootas ta oma aega ligi viiskümmend aastat. 1992. aastal võeti trikoloor peidikust välja. Praegu asub see lipp Eesti Rahva Muuseumis spetsiaalselt sellele reliikviale valminud ruumis.

Külastasime veel ka Metsakalmistul  Vabadusristi kavaleri Anna Marie Kuke hauda ja viisime küünla Pärnu mnt surnuaial ringkonna auliikme Aliide Luts hauakääpale.
Nii nagu avalike suhete grupi juht Ene oma kirjas lubas, saime kaks ühes ehk mõnusalt ja kasulikult koos toredate kaaslastega need paar tundi värskes õhus veeta!