Tähistasime Naiskodukaitse mälestuspäeva

Erika Oskar-Männik sündis 14.04.1894 aastal Viljandis. Ta omandas hariduse Viljandi Naisgümnaasiumis ja Moskva kõrgematel põllumajanduse kursustel. Ta töötas õpetaja ja direktori abina Viljandi Naisgümnaasiumis ja juhatajana kodumajanduse täienduskoolis.

Naiskodukaitsega oli Erika seotud juba alates 1925ndast aastast - kuuludes NKK Viljandi malevkonna jaoskonda. Esinaisena juhtis ta jaoskonda 1927-1932 ja Sakalamaa ringkonda alates selle loomisest 27.11.1927 kuni 10.05.1936 Naiskodukaitse esinaiseks nimetamiseni.

Erika abiellus Villem Männikuga, kes oli Olustvere põllutöökooli direktor.

1941 aastal nad küüditati. Erika vabanes lesena 1956 aastal ja asus elama oma kodumajja Viljandis, Tartu tänaval. Noorusaegne suur töötahe ja vahepealsed katsumused ei olnud teda ka vanemas eas maha jätnud: ta rajas kauni koduaia, lõi kaasa koduloo uurimises, oli üks kohaliku looduskaitse seltsi asutajatest. Tema eluküünal kustus 28.05.1971.

Juba mõnda aega mõlkus meie ringkonna esinaise Tiina peas mõte ühest hauaplaadist, mida ta oli näinud Viljandi Vanal kalmistul. Faktide täpsustamisel tuligi välja, et tegu on naiskodukaitsja perekond Männikute perekonnaplatsiga, kuhu on maetud ka Erika Oskar-Männik. Hauaplats oli just ka sellises seisukorras, et meie abikäsi oli tõesti vaja.

Reede õhtul otsustasime hauaplatsi korrastada ja sinna lilli istutada.

Kui hauaplats oli rohitud, riisutud ja kaasavõetud lillekesed istutatud, võttis sõnajärje üle meie ringkonna esinaine Tiina, kes oma kõnes tõdes:

"Me ei tea täpselt, kui palju oli neid naisi, kes hukati Naiskodukaitsesse kuulumise pärast. Kardetavasti saaks nimekiri väga pikk. Me ei tea paljude hauapaiku. Aga me mäletame neid. Me mälestame naisi, kes seisid püstipäi isamaa ja Naiskodukaitse eest. Üks nendest oli ka Erika Oskar-Männik. Täna, süütame siin küünlad kõigi meie eelkäijate auks, kes tundsid  sisemist uhkust oma kuulumise üle organisatsiooni ning ei hüljanud oma vaateid ja tõekspidamisi ka kõige raskematel hetkedel."

Pärast esinaise kõnet tutvustas Ene Erika Oskar-Männiku elulugu.

Kahjuks Erikal järeltulijaid pole. Küll aga on Villemi vennal järeltulija Kiira, kes oli samuti meile appi kutsutud. Kiira rääkis meile meelsasti oma hõimlasest ja vastas ka meie küsimustele. Kui meil on mälestus, siis on meil ka kannatlikkus ja jõud edasi minna...

See oli tore õhtupoolik. Saime midagi kasulikku teha ja samas kuulsime uut infot meie ringkonna esimese esinaise ja Naiskodukaitse esinaise kohta.