Muljeid Naiskodukaitse keskkogult

Kirna õppekeskus asub väga maalilises kohas – Pedja jõe ääres kenas metsatukas. Juba tee sinna oli väga vaheldusrikas, eriti viimane osa, mil ümberringi laiusid avarad veteväljad ning keset sillerdavat vett viis kitsuke kruusatee õppekeskuse õuele. Kahju oli vaid sellest, et enamuse päikeselisest päevast pidime hoopis ruumis istuma.

Keskkogu on tore üritus, mis peaks igat osalejat innustama ning uueks tegusaks aastaks „rajale aitama“. Kuulates ja nähes, kui palju huvitavaid ja kasulikke asju teistes ringkondades tehakse, saavad minu kevadiselt hajevil mõtted alati palju konkreetsema suuna. Mõtted, mis ettekandeid kuulates tekivad, on ikka seotud oma ringkonna tegevusega – vastuse leiavad mitmed küsimused, näiteks, miks me mõningaid asju teeme just nii, aga mitte teisiti; mida me peame tegema ja mida me võime teha.

Kõne isamaale

Iga keskkogu algab kõnega isamaale mõnelt väärikalt naiskodukaitsjalt. Teemavaldkond on lai ja võimaldab rääkida just sellest, mis on hetkel seoses Naiskodukaitse või isamaaga kõige enam hingel. Sellel aastal saatis oma videotervituse keskkogu delegaatidele endine Tallinna ringkonna liige pr Merle Kodu. Ma ei hakka tema kõnet refereerima, kuid üks mõte, mis jäi kõlama, oli see, et Naiskodukaitsel on pikk ja väärikas ajalugu, meil on olnud uskumatult tegusaid ning ühiskonna jaoks olulist rolli kandnud naisi. Selleks, et teadvustada rohkem nende panust, meie panust, on see vaja kirja panna. Raamatuid naiskodukaitsjatest või meie organisatsioonist pole just liiga palju. Samas saab ka väiksema vaevaga tagada ajaloo säilimise ning aktiivsete naiste panuse väärtustamise. Üheks näiteks tõi pr Merle Kodu meie ringkonna avalike suhete rühma poolt algatatud persoonilugude kirjutamise ning kodulehele panemise.
Naiskodukaitse ajaloo jäädvustamine on plaanis kesksemalt tähelepanu alla võtta juba 2010. aastal, mil on ettenähtud NKK aastaraamatu koostamine, ringkondade arhiivide (sh fotoarhiivi) korrastamine, mälestuste kogumine (täpsemalt saab 2009. ja 2010. aasta plaanidega tutvuda NKK siselehel üles riputatud NKK esinaise ettekannetega tutvudes). Sellel aastal on meil aga võimalus koguda mälestusi taasasutajatelt, jätkata persoonilugudega, koguda fotoarhiivi jms.

Kaitseliidu ülema poolsed tervitussõnad andis edasi ka Kaitseliidu peastaabi ülem kolonelleitnant Kajari Klettenberg, kes muuhulgas jagas laiemat teavet üldistest Kaitseliidu arenguplaanidest. 

Pilguheit möödunud aastale

Revisjonikomisjoni esindaja Maiu Välbe luges ette revisjonikomisjoni akti, ning sellest jäi kõlama ettepanek jätkata distsipliini nõudmist meie liikmetelt (kes on ennast väljaõppeüritusele registreerinud, peab ka kohale ilmuma või teatama varakult mõjuva põhjuse, miks ei saa osaleda), lisaks soovitati erialarühmade juhtidel hakata kaks korda aastas esitama ringkonnajuhatusele aruandeid tegevusest. 

Naiskodukaitse esinaine Airi Neve tegi ülevaate 2008. aastast (vt ka NKK siselehel). Milline mulje jäi selle ettekande valguses Tallinna ringkonna tegevusest?
Liikmete juurdekasv protsentuaalselt läheb meil vaevalisemalt kui mõnel teisel ringkonnal, aga see on tingitud osaliselt sellest, et me oleme kõige suurema liikmeskonnaga ringkond, nii et meil ongi vaja rohkem pingutada, et täita ettenähtud 15%.  Oleme Saaremaa järel teisel kohal. Liikmemaksude tasumise poolest oleme Eesti keskmisest (50,1%) kõrgemalt tasemel, eriti kui arvestada, et detsembris laekus meil veel liikmemakse, mis ettekandes ei kajastunud. Ometi tuleb siinkohal märkida, et liikmemaksude laekumise tähtaeg on ikkagi 1. september, mitte 31. detsember. Õppida võiks Tartu ringkonnalt, kelle liikmemaksu laekumise protsent oli 96,9%. Jätkuvalt on oluline, et kõik liikmed saaksid oma ringkonnas läbida baasväljaõppe kõik moodulid ning soovitavalt võiks ringkonnal olemas olla ka kõik vajalikud instruktorid. Sellega seonduvad ka andmed, mitu korda on Tallinna ringkonnast osaletud Kaitseliidu kooli kursustel – kuigi oleme liikmete arvu poolest kõige suurem ringkond, oleme Tartu järel teisel kohal. Meie ringkonna tegevliikmed võiksid julgemalt kasutada ära seda arenguvõimalust, ning osaleda erinevatel kursustel. Ühelt poolt arendab see inimest ennast, teisalt annab aga karjäärivõimaluse ka Naiskodukaitses ning uusi väljundeid (nt pikema aegsetele liikmetele).  Aina rohkem pakutakse kursusi, mis on mõeldud just vabatahtlikele, st on jagatud 2,5 päeva peale (reede pärastlõuna - pühapäev), et ka tööinimene saaks neist osa võtta. 
Üldiselt hoiame aga Naiskodukaitse „lippu“ kõrgel, st saame meile pandud ülesannetega hakkama ning anname ideid ka teistele ringkondadele.

Mis tulekul?

2009. aasta plaane tutvustades jäid olulisematest teemadest kõlama NKK põhikirja korrastamine (sellega tegeleti juba 2008. aastal), arengukava välja töötamine, BVÕ-de läbiviimise toetamine, igapäevaturvalisuse valdkonna arendamine. Tulemas on ka uued erialavõistlused, milleks võib juba hakata ette valmistama - PR ja ajalugu; side ja staap. Tallinna ringkond ei tohiks erialavõistlustel enam „loobumisvõite“ anda. 2008.a. läbiviidud küsitlus meie liikmete hulgas näitas, et erialarühmade kõrge tase võiks olla üks meie tegevuse eesmärke ja silmapaistmise võimalusi.  
Selle aasta eesmärkidena tuleks erilise tähelepanu alla võtta ka koostöö kodutütardega. 

Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et mind valdas küll pärast keskkogu suur tegutsemistahe – oleks kohe tahtnud tormata koormusmatkale ja edasi mõlemale erialavõitlusele, täiendada ennast formeerimise alal ning hakata aktiivseks toitlustajaks. Kõige selle kiuste plaanisin esimesel võimalusel läbi lugeda ka Mari Raamoti mälestused. (Seda raamatut on võimalik tellida Kairit Hennolt Tartu ringkonnast, kes raamatu oma kuludega välja andis –  tellimise täpsem info on ka Tallinna ringkonna foorumis). Esmaspäeval tööle jõudes ning kuhjunud asju otsast lahendama hakates mõistsin, et pean andma võimaluse ka teistele ringkonna liikmetele. Järgmisel õppusel näeme!