Laiguline isadepäev Melliste Algkool-Lasteaias

Naiskodukaitse Tartu ringkonda esindasid Lõuna-Tartumaa jaoskonna esinaine  ja avalike suhete grupijuht. Kaitseliidu Tartu malevat esindasid mehed Esimesest malevkonnast. Kokku oli meid 5 ja katsime oma tegevusega kenasti hubase ruumi ära.

Kui mehed demostreerisid killuvesti, lahingrakmete ning kiivri kandmist, siis naiskodukaitsjate sõnum oli suunatud turvalisele ja hoitud kodule. Meil olid abivahendina kaasa võetud ohutushoiu majakesed, mis on lastele igati toredad õppematerjalid.

Kuna kaks majakest olid väikeste erinevustega, siis jagus huvilisi pooleteise tunni jooksul mõlema laua ümber. Naiskodukaitsjad olid esindatud nii mustas pidulikus vormis kui ka laigulises vormis, mis andis külalistele teada, et Naiskodukaitses on võimalusi erinevalt riigikaitsesse panustada.

Rõõm oli tõdeda, kui teadlikud ja sõnaosavad on koolieelikud ja algklasside lapsed. Enamik lapsi samastas majakest oma koduga. Kenasti toodi välja maketi vead. Tuld ei tohi maja vahetus läheduses teha või peab olema täiskasvanu järelvalve. Kodust pikemaks ajaks lahkudes peab elektriseadmed vooluvõrgust eemaldama ning uksed-aknad sulgema. Hinnalised tööriistad tuleb pärast töö lõpetamist kuuri või garaaži viia.

Lapsed avaldasid usalduslikult, kus isa kodus tööriistu hoiab või kus võti peidus on. Manitsesime lapsi, et sellist infot ei tasu võõrastele inimestele öelda, isegi mitte meile. Isad ja ka emad seisid laste selja taga või kükitasid kõrval ning vajadusel julgustasid ja suunasid lapsi. Laste jutule segati vähe vahele.

Mõned tüdrukud ja poisid pugesid vanematele sügavale sülle ja sulasid tasapisi ning andsid vastuseid küsimustele vastates pea noogutusega või raputusega.

Tuli ka uuenduslikke pakkumisi kodu ja pereliikmete turvaliseks hoidmiseks. Basseinile ei pea tingimata katet peale panema või aeda ümber ehitama. Võib ka lihtsalt veest tühjaks lasta ja pole vaja ujuda. Või siis kodust lahkudes lasta koer aeda lahti ja tema valvab laokile jäetud vara võõraste eest. Kui minu käest küsiti, kus jalgratas maja seina najalt on kadunud, siis avastasime, et „naaber” oli selle juba pihta pannud ja teise ohutushoiu maja juurde viinud.

Mulle meeldis, et täiskasvanud käsitlesid teemat läbi huumoriprisma, samas kiitsid meie tegevuse heaks. Pigem avaldati toetust ja analüüsiti, kuidas on endi kodune olukord.

Üks tore võike poisiklutt arvas, et papist muruniidukit saab käima tõmmata ja plastikust katuseakent sulgeda. Tema vanem õde, kes püüdis oma venda ohjeldada, oli kohalike kodutütarde tegemistest vaimustuses ja kinnitas, et kindlasti liitub rühmaga. Tema silmades oli enneolematult palju entusiasmi ja sõnades siirust. Ütlesin talle, et tulevikus saab temast kindlasti väga hea naiskodukaitsja.

Kõik lapsed, kes pühendasid piisavalt aega majakese vigade leidmisele ning õigete lahenduste pakkumisele, said endale valida kingiks ühe Naiskodukaitse või Kaitseliidu logoga meene.

Lemmikuteks osutusid uued helkur käepaelad ja sõjamasinate lõikamise-kleepimise meisterdusraamatud.

Ürituse korraldajad olid meie meeskonnale väga tänulikud ja mainisid, et laste suust oli meie tegevuse kohta vaid kiidusõnu kuulda olnud. Hiljem koju sõites valdas mind rahulolutunne ja energiapuhang laste siirast tänust ning rõõmust.