Kuidas naised sõdurioskusi omandasid

Esmalt pandi kirja kõigi osalejate nimed ja jagati välja õppepäevadeks vajalik varustus. Koolituspäev sai avatud rakmete kokkupanemisega. Õnneks oli tublidel osalejatel Iliase veebiõppest üht-teist meeles ja kõik said kuidagi, üksteist aidates, sellega hakkama.

Vormiriietusega esines küll mõningaid probleeme, kuid vaatamata sellele naised ei virisenud, vaid olid leidlikud - püksirihma asemel läksid käiku nöörijupid ja plastikust kinnitused ning seejärel võis õppepäev jätkuda.

Tehti hommikune rivistus, kus moodustati lahingpaarid ja asuti vanemseersant Reelika Sommermanni abil välioskusi õppima.

Kõigepealt tutvuti ohutusreeglitega, uuriti oma NATO paki sisu ning keedeti endale katelokis kohvi jaoks vett. Hommikusöök oli serveeritud korraldajate poolt, mis tähendas, et keegi ei pidanud veel oma 24h-toidupakki tühjendama. Õpiti ka jaotelgi püstitamist ja sujuvat koostööd.

Järgnes relvaõpe. Enamik naistest polnud varem relvadega kokku puutunud. Relvad jagati kätte ja esimeseks teemaks oli muidugi ohutus. Seejärel õpiti relva lahti võtma ja kokku panema, näidati ette relva puhastamisel olulisemad kohad ja jagati nippe. Viimasena näitas nooremleitnant Lemme Berkis ette laskeasendid, mida kõik kursusel osalejad proovisid järele teha. Toodi välja ka tüüpilised vead, mida tasub relvahoidmisel vältida.

Pärast relvaõpet tuletasime meelde Iliases õpitud varjumist ja liikumisviise, tegime üksteisele camo ja maskeerisime end okste ja taimedega. Võiks ju eeldada, et endale korrapäratu maskeeringu tegemine ei tohiks osutuda keeruliseks. Siiski pole see tegelikkuses pooltki nii kerge, kui võhikule tunduda võib. Grupi parim maskeerunu saadeti heina sisse varjuma, kus ta muutus kõigi silme ees justkui nähtamatuks. Suurepärane töö esimese korra kohta!

Pärast kiiret lõunasööki sai kapten Triin Metsa juhendamisel õpitud kompassi käsitlemist, erinevate kaartide kasutamist, koordinaate ja asimuuti. Teooriatunnile järgnes kohe ka praktika, kus oli võimalik kõiki õpitud teadmisi Männiku metsas rakendada. Nooremseersant Maret Valner jagas lahingpaaridele välja kaardid ja punktide koordinaadid. Kaarti ja kompassi kasutades tuli igas kontrollpunktis üles märkida sõnad, mis lõpuks moodustasid lause: „Tõotan kaitsta, relv käes, kodumaad ja olla vapper sõdur lahingus“.

Arvestades kõigi osalejate kerget väsimust õhtuks, siis rõõmus meeleolu ja jätkuv teotahe olid endiselt kõrgelt lehvimas. Püstitasime jaotelgid, vahetasime üksteistega erinevaid humoorikaid muljeid ning seejärel suundusime telki magama.

Ärgates pidi kibekiirelt telgid kokku panema, hambad pesema ja oma kõhu täis sööma. Hommikurivistusel teadsid juba kõik, et tuleb uus hariv ja põnev päev.

Teise päeva läbivaks teemaks oli sideõpe, kus saime erinevaid harjutusi teha. Edastasime ja võtsime vastu raporteid, mängisime läbi erinevaid olukordi. Meid õpetasid nooremveebel Tambet Kann ja Kristiina Hõbemägi.

Seejärel saime targemaks varustuse pakkimise osas. Nooremseersant Peeter Koll rääkis mõistlikust pakkimisest ja vajalikest esemetest. Uudishimulikud naised lasid kõik instruktori seljakotid ja taskud tühjaks tõsta, et nende sisu hoolikalt uurida.

Pärast lõunasööki oli käes baasõppe kõige oodatuim osa – lõpuharjutus! Saime veelkord metsas ülesandeid lahendada. Kinnitust leidis tõsiasi, et kui õppusel hoolikalt kuulata ja üksteist aidata, siis pole ükski ülesanne liiga keeruline. Me kõik saime kenasti hakkama. Ei saa ka mainimata jätta, et kergest sõbralikust lõpuharjutuse läbimisest tekkis isegi omavaheline võistlus. Metsast tagasi jõudes sai veel viimast korda rivistuses olla.

Kogu nädalavahetus võeti kokku tunnistuste jagamisega, õnnitleti kursuse lõpetajaid ja igaüks läks tuldud teed pidi koju… Kuni järgmise korrani!