Harju ringkonna auväärsed auliikmed

Laud oli kaetud meie kauaaegseima liikme, Moonika Kulli koduaeda. Kokkusaamine ja jällenägemine oli rõõmus ja elevust tekitav.

Pidulik osa algas auliikmete õnnitlemisega Kose jaoskonna esinaise Kadri Põlmi ja juhatuse liikme Diana Mihkelsoo poolt.

Tiiu Lamburi kohta on kirjutatud kohalikus ajalehes ja Naiskodukaitse kodulehel järgmist:
“Tiiu Lambur on üks Naiskodukaitse Harju ringkonna Kose jaoskonna staažikamaid liikmeid ning ta on ka üks jaoskonna taasloojatest.

Oma väärtused on Tiiu kaasa saanud kodust ja ta usub, et lastetuba määrab inimese elus väga palju. Ka tema tädi oli naiskodukaitsja. Kodus lauldi palju isamaalisi laule, oli tugev seltsielu.

Nõukogude ajal õppis Tiiu lastearstiks. Pärast ülikooli lõppu tuli ta suunamisega Kosele ning jäi siia pensionieani. Kui üheksakümnendatel saabus uus vabanemisaeg, teadis Tiiu kindlalt – tema tee viib Naiskodukaitsesse.”

16.12.2001 toimus Männikul ametlik liikmeks vastuvõtt ja liikmepilet anti 26.01.2002.”

Tiiust sai aktiivne ja tark naiskodukaitsja, kes oli pidevalt valmis juurde õppima ning oma teadmisi teistega jagama. Tema tunnustuste ja autasude loetelu on väga pikk – pea igasse tegutsemise aastasse midagi. Kui Kosel oli Naiskodukaitse 90 näitus, olid seal väljas ka Tiiu Lamburi aumärgid.

Tiiut on tunnustatud Naiskodukaitse Liiliaristi V klassi teenetemedali, Harju ringkonna rinnamärgi ja Kaitseliidu Harju maleva teenetemärgiga.

Väga põneva väljakutsena meenutab Tiiu instruktorikursust Kaitseliidu Koolis ning soovitab naiskodukaitsjatel see võimalusel läbi teha.

Aastad on läinud, ent Tiiu püsib kindlalt Naiskodukaitse ridades, olles kohal praktiliselt kõigil suurematel ja väiksematel üritustel. Ta on enese jaoks põhjalikult läbi mõelnud, mida ja kui palju jaksab ja kuidas saab Naiskodukaitse jaoks parimal moel kasulik olla. Ja on otsustanud – kuna on vastav figuur ja terved jalad, on otsustanud käia üritustel, mis eeldavad mundri kandmist. Ning kuni hääl kannab, laulab  isamaalisi laule.

Tiiu näitab uhkusega fotosid oma tegevusest Naiskodukaitses. Küll laskub ta köiega korrusmaja seina mööda, küll tegutseb arstipunktides või esindusüritustel. 2014. aasta maakaitsepäeva paraadi pilti näitab ta erilise uhkusega – Rakvere keskväljakul oli ta pidanud nõukogude koolilapsena punastel tähtpäevadel seisma ja külmetama, vabas Eestis marssis aga uhkena koos teiste naiskodukaitsjatega üle väljaku.

Naiskodukaitse kui organisatsiooni kohta on tal oma arvamus – on asju, mis suurepärased, näiteks väljaõpe. On asju, mis on tema jaoks liiga keerulised – näiteks see, et suhtlemine on kolinud väga paljus veebi. See tähendab, et nooremad jaoskonna liikmed peavad kursis hoidma, mida veebikeskkonnas jagatakse-räägitakse. Omalt poolt saab ta noorematele kasulik olla sellega, et ta tunneb Naiskodukaitset ja Kaitseliitu hästi ning saab erinevates korralduseküsimustes nõu anda ja toetada.

Hea meel on, et poeg on olnud üle poole oma elust kaitseväelane. Pojapoeg on noorkotkaste  ja pojatütar kodutütarde organisatsioonis.

Kaja-Marit Manderit on tunnustatud mitmel tasandil ja temast on kirjutatud järgmist:
Kaja-Marit Mander on üks Naiskodukaitse Harju ringkonna Kose jaoskonna loojatest, selle järjepidevuse kandja ning ajaloo talletaja. Ta oli esimeste seas, kes läbis esmaabiõpetaja koolituse Kaitseliidu koolis 2006. aastal ning sellest ajast on aidanud läbi viia ringkonnas baasväljaõpet ning osalenud meditsiinivõistlustel kohtuniku rollis. Lisaks kuulub ta formeerimisgruppi saades seal erinevate ülesannetega suurepäraselt hakkama. Kaja-Marit Mander on äärmiselt korrektne ning innustav eeskuju oma jaoskonnakaaslastele.

2015. aastal valiti Kaja-Marit Mander Harju ringkonna Aasta Naiskodukaitsja nominendiks, aastatel 2004-2007 kuulus Harju ringkonna juhatusse. Aastatel 2013-2015 oli kohusetundlik ja täpne Kaja-Marit Kose jaoskonna esinaine.

Pärast esmaabiõpetajate koolituse läbimist Kaitseliidu Koolis 2006. aastal on Kaja-Marit osalenud ringkondlikel ja vabariiklikel meditsiinivõistlustel kohtunikuna, taganud üritustel esmaabi ning saanud „kannatajana“ hindamatuid kogemusi meditsiini- ja kriisiõppustel.

Lisaks meditsiinigrupile on Kaja-Marit pikka aega kuulunud formeerimisgruppi, vajadusel lööb käed külge ka toitlustamises.  

Tegus naine peab organisatsiooni töös osalemist parimaks viisiks, kuidas ennast noorena hoida. „Tore on, et Naiskodukaitses on koos erinevas vanuses naised, kes kõik sobivad omavahel ning tunnetavad tihedat sidet. Oleme väga lähedased.“

Formeerimiserühma juht Moonika Kull tunnistas kord enne õppusele registreerimist Kaja-Mariti sünniaastat vaadates: „Ülesandeid jagades unustan ma alati ära, kui vana sa oled. Aga ega see sul endal ka vist meeles ei ole“. Kaja-Marit on arvamusel, et pensionil võib kodus olla - kui oled naiskodukaitsjana üritusele tulnud, ei saa endale hinnaalandust lubada.

„Olen leidnud Naiskodukaitses väljundi, milles ennast teostada“, tunnistab Kaja-Marit. „Kogu aeg on huvitav. On hea tunne, kui saan kasulik olla“.

Kaja-Maritit on tunnustatud Naiskodukaitse Liiliaristi IV klassi teenetemedali, Harju ringkonna rinnamärgi ja Kaitseliidu Harju maleva teenetemärgiga.

Kaja-Mariti sära ja tegutsemistahe on eeskujuks igale naisele.

Oli väga tore, et saime jaoskonna enamusega kokku kahe nii väärika liikme õnnitlemisel, trotsides kõledaid kevadtuuli ja hoides meeles teatud ettevaatlikkust meie elu muutnud viiruse suhtes.