Aasta 2014 Naiskodukaitses

Liikmeskond

Naiskodukaitse liikmeskonna arv näitab aasta aastalt tõusutrendi.

2014. aastal liitus Naiskodukaitsega 240 uut liiget ning organisatsioonist lahkus 87 liiget. Väiksemad liikumised toimusid ka Kaitseliidu siseselt: KL malevatest Naiskodukaitsesse ja vastupidi ning Kodutütardest Naiskodukaitsesse. Naiskodukaitse liikmeskond suurenes 160 liikme võrra, mis teeb liikmeskonna kasvuks 8%, aasta eesmärgina olime seadnud kasvuks vähemalt 5%.

Võrdlemisi ootuspäraselt on kõige rohkem liikmeskond kasvanud Tallinna, Tartu ja Harju ringkondades. Samas on oluline edenemine toimunud ka Lääne ja Rapla ringkondades, seda suuresti tänu uute jaoskondade loomisele vastavalt Lihulasse ja Märjamaale.

2014. aasta lõpuks on Naiskodukaitses kokku  2171 liiget, sh 17 noor-, 42 toetaja ja 12 auliiget ning 26 liikmestaatuse peatanud isikut. Suurima liikmeskonnaga ringkonnad on Tallinn (273), Tartu (223), Harju (190) ning Lääne (184).

Heameelt teeb tõsiasi, et igal aastal liitub Naiskodukaitsega märkimisväärne hulk uusi teotahtelisi naisi. Organisatsiooni jaoks tähendab see loomulikult ka pingutust ja vastutust, et uued liikmed saaksid eesmärgipäraselt Naiskodukaitse tegevusse kaasatud. Viimase paari aasta praktika on näidanud, et kõige tõhusam viis uute liikmete leidmiseks on tegevuse viimine piirkondadesse, kus seda varem pole olnud, st uute jaoskondade loomine.

Liikmeskonna aktiivsus

Üha enam tekitab kogu Kaitseliidus kõneainet liikmeskonna aktiivsuse üle arvestuse pidamine. Samas tuleb tõdeda, et ühtsetel põhimõtetel loodud ülevaade meil tänaseni puudub, seda ka Naiskodukaitses. Ringkondades on siiski üsna täpselt teada, kes millal ja kui palju on panustanud, lihtsalt arvestuse alused on veidi erinevad. Leian, et teatud subjektiivsus jääb arvestusse niikuinii sisse, ükskõik, kui täpselt me arvestuse põhimõtteid kokku ei lepiks. Kuidas saakski mõõta nt vabatahtliku ringkonna esinaise töötunde, lisaks konkreetsetele üritustele, kus ta kohal viibib, teeb ta ju märkimisväärselt töötunde tegevusi ette valmistades, liikmetega suheldes ja administreerides.

Seetõttu pean täna ise kõige märgilisemaks fakti, kui suur hulk meie liikmetest üleüldse aasta jooksul tegevuses osaleb. Nõnda saame öelda, et 2014. aastal osales organisatsiooni töös 1569 Naiskodukaitse tegevliiget, so 75,7% (u 1,2% rohkem kui aasta varem).

Oleme juba mitmendat aastat uurinud ka nn passiivsuse põhjuseid. Levinumateks põhjusteks on viibimine välismaal, kolimine Eesti siseselt, väikesed lapsed. Samuti on märgitud nn muu põhjus, mille sisuks on tavaliselt elukorralduse märkimisväärne muutus, mis omakorda tingib aja ja/või motivatsioonipuudust. Siiski on selliseid liikmeid õnneks vaid u 5%. Jätkuvalt on ka selliseid liikmeid (u 6%), kellega puudub kontakt, st me ei oska öelda, mis on nende mitteosalemise põhjused ning millisena näevad nad oma tulevikku organisatsioonis.

Kui aga vaadata aktiivsusjoone teist äärmust, siis leiame sealt naiskodukaitsjad, kes aasta jooksul osalevad mitmekümnel erineval üritusel, mis teeb ühtekokku sadu tunde. Näiteks kogunes Tartu ringkonna liikmel Maret Meristel 389 tegevustundi, ta on aktiivne toitlustaja ning lisaks osales staabiassistendina Kevadtormil. Seejuures on siin arvestatud vaid nn puhas aeg, st mitte puhketunde ega aega, mis kulub transpordile. Sarnaste näitajatega liikmeid on igas ringkonnas. Ühisjoonena võib välja tuua, et enim tunde koguneb neil, kes panustavad toitlustamisse, aktiivseimad toitlustavad mitmel nädalavahetusel kuus.

Vaatamata sellele, et näeme arenguruumi igas valdkonnas, siis sisuliselt võib pidada naiskodukaitsjate kaasatuse määra igati heaks. Pean täiesti aktsepteeritavaks, et jääb alati mingi hulk liikmeid (praegune ¼ on ilmselt üsna optimaalne), kes teatud eluetapil organisatsiooni tegevuses ei osale. Lähtume siiski ideoloogiast, et Naiskodukaitse on eluaegne organisatsioon ning seetõttu ei saa me eeldada, et kõik liikmed suudavad ja soovivad aastakümneid järjest kogu oma vaba aja Naiskodukaitsele pühendada. Oluline on  ennekõike see, et kõikidel säiliks tahe liikmelisuseks ning valmisolek panustamiseks, kui seda tõesti tingimusteta tarvis on.

Liikmemaksu tasumine

Liikmemaksu tasus 2014. aastal 1423 liiget, so 63,0% liikmemaksu kohuslastest. Liikmemaksust vabastati ühtekokku 89 liiget, seega liikmemaksu tasumise kohustuse täitis kokku 67,2 % liikmetest. Rõõmu teeb asjaolu, et 2013. aastal tasus liikmemaksu 58,1%, seega tõusis reaalne liikmemaksu tasumine ca 5%. Eeskujulikumad ringkonnad selles valdkonnas on Tartu (liikmemaksu tasumise kohustuse täitnud 87,9% liikmetest), Sakala (vastavalt 79,8%), Rapla (78,9%) ning Tallinn (76,0%).

Annan endale aru, et liikmemaksust laekuv summa on kogu Kaitseliidu eelarvet silmas pidades marginaalse tähtsusega, ent organisatsioonikultuuri tugevuse seisukohast pean vastavaid näitajaid väga olulisteks. Liikmemaksu tasumine (või avalduse kirjutamine liikmemaksust vabastamiseks) on iga liikme jaoks üks vääramatutest kohustustest ning selle täitmine näitab kohusetunnet ning suhtumist ning ühtlasi väljendab vabatahtliku juhatuse innukust kohustuse meeldetuletamisel.

Naiskodukaitse baasväljaõppe läbimine

Iga naiskodukaitsja kohustuseks on läbida baasväljaõpe, mis koosneb neljast iseseisvast moodulist (organisatsiooniõpe, esmaabi, välitoitlustamine ning sõdurioskused). Oleme näinud ette, et baasväljaõpe tuleb läbida 2 aasta jooksul alates liikmeks vastuvõtmisest. Praktikas see alati muidugi nii libedalt ei lähe, ent igal juhul kulub kõikidel ringkondadel igal aastal märkimisväärne energia baasväljaõppe moodulite läbiviimiseks ning suurem osa uutest liikmetest nendel ka osaleb.

2014. aasta lõpuks oli Naiskodukaitse baasväljaõppe täies mahus läbinud 1002 tegevliiget, so 48,3% kõikidest tegevliikmetest, aasta varem oli vastav näitaja 45,9%. Üksikmoodulite lõikes on näitajad loomulikult kõrgemad: organisatsiooniõpetus 69,8%, esmaabi 66,8%, toitlustamine 61,4% ja sõdurioskused 61,9%. Kui võtta vaatluse alla vaid need, kes on olnud liikmed vähemalt 2 aastat, siis on BVÕ täies mahus läbinud 60,2% vastavatest liikmetest.

Naiskodukaitsjad lahingüksustes

Üha enam naiskodukaitsjaid on kaasatud ka erinevatesse Kaitseliidu poolt ettevalmistatavatesse lahingüksustesse. Täidetakse kõikvõimalikke ametikohti erinevates üksustes. Ootuspäraselt on esindatud toitlustuse ja meditsiiniga seotud ametikohad, ent naiskodukaitsjaid rakendatakse ka paljudest teistes funktsioonides. Koos formeerimisega on erinevatesse Kaitseliidu poolt ettevalmistatavatesse üksustesse kaasatud ca 500 naiskodukaitsjat.

Siiani on raskendanud naiste nimetamist sõjaaja ametikohtadele protsessi keerukus. End vabatahtlikuna kaitseväekohuslasena reservväelasena arvele võtnud naiste hulk on võrdlemisi tagasihoidlik. Lisaks administratiivsele tülikusele on paljusid kindlasti tagasi hoidnud asjaolu, et ka vabatahtlikult võetud kaitseväekohuslus on tagasipööramatu ning kohustus võetakse endale 60-eluaastani.  Naiste kaasamist peaks hõlbustama peagi vastuvõetav Riigikaitse seadus, millega lisatakse Kaitseliidu seadusesse säte, mille kohaselt saab kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliikme nimetada sõjaaja ametikohale tema eelneva kirjaliku nõusoleku alusel.

Kaitseliidu ülesannete täitmine

Peamised ülesanded, mida naiskodukaitsjad malevates täidavad seonduvad toitlustamise, staabitöö, meditsiini tagamise ning formeerimisega.

Kõige enam on naiskodukaitsjad seotud toitlustamisega, ühtekokku toitlustati aasta jooksul 417 üritusel, millest 317 olid seotud Kaitseliiduga (toitlustust tagas 275 erinevat naiskodukaitsjat) ning 100 korral toitlustati väljaspool organisatsiooni (161 erinevat naiskodukaitsjat). Selgelt tähendab see tohutul hulgal töötunde ning panustatud energiat. Siinkohal on oluline silmas pidada, et naiskodukaitsjaid kaasataks ennekõike sellistel üritustel (reservõppekogunemised, suuremad õppused), kus tegevus on toitlustajate endi jaoks ka väljaõppelise tähendusega. Maleva staabis pliidil tee keetmine seda ilmselgelt pole ning sellist rakendust tuleks võimalusel vältida, et niigi aktiivseid liikmeid mitte üle ekspluateerida.

Staabiassistentidena leidis 2014. aastal rakendust 53 erinevat naiskodukaitsjat 27 üritusel. Heameel on selle üle, et staabiassistente kasutatakse peaaegu kõikides malevates. Siiski kostub aeg-ajalt noote, et neile ei leita maleva tasandil eesmärgipärast rakendust.

Meditsiini tagati 98 ja formeeriti 17 erineval üritusel. Kaasatud naiskodukaitsjate arv oli vastavalt 50 ja 84.

Kindlasti on naiskodukaitsjate kaasamises arenguruumi ning ühine planeerimine ja kokkulepped maleva tasandil peaksid tulevikus veelgi tõhusamat rakendust tagama.

See ja teised lood on leitavad ajakirja Kaitse Kodu! veebiväljaandest: https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_02_2015_veeb/1?e=0