Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna arengulugu

Saaremaa ringkonnas on aastad 2011 ja 2012 väga murrangulised ja tegusad: neid võib tinglikult nimetada muutusteaastateks. 13.09.2011 pani pr Rita Loel ameti maha ja 3. märtsil 2012 valiti ringkonnakogul uueks esinaiseks koolidirektor pr Raili Nõgu.

R. Nõgu meenutab

/.../ Märtsis olid tulemas esinaise valimised. Kõik jaoskonnad olid kandidaadiks esitanud mind. Ma olin raske olukorra ees. Tundsin juba siis, et see kohustus saab olema raske, sest olin juba piisavalt hõivatud erinevate ülesannetega. /.../ Minust sai esinaine. Mind rõõmustas juhatuse valimistulemus, mis tõotas tugeva meeskonna kujunemist. Tänu väga tublile juhatusele, eesotsas aseesinaise Anneliga, ning samuti tublile instruktorile Piretile, saab kõik korda ja toimib. /.../ tegelikult on mu süda raske. Soovin, et ringkonnas mõned pooleliolevad mured saaksid lahenduse ja me saaksime öelda, et kõik sujub. Esinaiseks saamine ei olnud minu unistus ega soov Naiskodukaitsesse astudes. Kuid kui mind on usaldatud, siis soovin selles ametis olles täita oma kohust, tehes seda täie vabatahtlikkuse ja rõõmuga.

Nimetatud aastatesse jääb ka instruktori vahetus. 2011. aasta septembrist astus Riina Alliku asemel ametisse Piret Paomees.

Kahjuks tabasid meid ka kaks valusat kaotust. 17. juulil 2011 lahkus meie hulgast Saaremaa rk auliige pr Ursula Liivmann, vanaproua, kes astus NKK-sse 1939. aastal, olles siis 17-aastane. 6. septembril 2012 lahkus igavikuteele pr R. Loel, meie ringkonna kauaaegne esinaine.

RITA LOEL

29.12.1966-06.09.2012

Rita lugu seoses Naiskodukaitsega algas 13. septembril 1994. aastal. Nendesse 18 aastasse mahub nii palju. Rita on olnud ringkonna esinaine nii Saaremaal kui ka Harjumaal. Naiskodukaitses oldud aja jooksul on ta kaasa rääkinud ka üle-riigilistes otsustes, sest on üheksa aastat kuulunud Naiskodukaitse keskjuhatusse.

Kuid lisaks juhtimisele on ta teinud palju muudki, mis on avalikkuse tähelepanu köitnud.

Nimelt kirjutas ja lavastas ta 2009. aasta sügisel näidendi "Isamaa ilu hoieldes...". Tegemist on draamaga, mis näitas pildikesi Vabadussõjast. Seda esitati mitmetes koolides ja kultuurimajades ning ühtekokku nägi seda umbes 500 inimest, enamjaolt kooliõpilased. Tema kirjutatud näidend pani paljud noored mõtisklema selle üle, mida pidid üle elama meie esiisad ja -emad selleks, et meil oleks oma riik.

Üle-eelmisel aastal etendus näidend „Mariet oodates...“, mis tutvustas ennesõjaaegset Naiskodukaitse tegevust ja organisatsiooni juhtfiguure. Lisaks on ta kirjutanud mitmeid lavateoseid, mida naiskodukaitsjad on mänginud oma mudilastele.

Tänu Ritale valitakse igal aastal Saare maakonnas aasta ema ja isa – tema on selle idee autor ning hing.

Tänu Ritale on saanud Saaremaa sõdurpoisid endale mitmeteks jõuludeks soojad sokid. Ise tavatses ta selle kohta öelda, et see on küll pisike asi, aga suured asjad saavadki alguse väikestest.

Aasta tagasi, jällegi 13. septembril, andis Rita esinaise-teatepulga üle, soovides vähendada oma koormust. Raske haigusega võideldes tegutses ta aktiivse liikmena siiski edasi ning korraldas maakonnas ajalooretke ning lõi alguse Pihtla valla koolialguse täikale. Tema väärtustas rahvakalendritähtpäevi ning kutsus meid ikka kokku paastumaarjapäeval pannkooke sööma ja punast jooki jooma. Pea ükski meie üritus ei möödunud ilma viktoriinita, kus ta keeruliste küsimuste kaudu üritas meid harida ning organisatsiooni väärikat ajalugu meile tutvustada.

Aktiivselt jätkas ta ajaloo uurimist ning käis veel tänavu aasta alguses Rootsis NKK Saaremaa ringkonna esimese esinaise Marie Bondartschuk-Laurits-Svenssoni mälestusi kogumas. Tähelepanu vääriv on tõsiasi, et Marie surmapäev on 13. september.

Käesoleva aasta suvel valiti Rita maakonna tuletoojaks. Ülesanne oli talle väga tähtis. Vaid kõige lähedasemad teadsid, millise üliinimliku pingutusega ta presidendi tule saarlasteni tõi. Tema silmad särasid ja nägu oli naerul ka siis, kui tal oli raske.

Eesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves on ühes oma vabariigi aastapäeval peetud kõnes öelnud, et Vabadussõjas saavutatut on vaja kaitsta iga päev ja et ka Eestist kümme ja sada korda suuremate riikide jaoks pole julgeolek iseenesest tekkiv väärtus, vaid selle nimel peame me kõik kogu aeg pingutama. Just seda on Rita teinudki koos kaitseliitlasest mehe Meelise ja oma nelja lapsega, kes on samuti organisatsiooni kaasatud.

Raske on leida sõnu, sest oleme kaotanud inimese, kes on aastaid vabatahtlikult teeninud organisatsiooni ja riiki, olnud eeskujuks sadadele naistele ja emadele. Rita ei küsinud kunagi, mida riik peaks temale andma, vaid vaatas, mida tema saab riigile anda. Ja tal oli palju anda.

13. septembril, sellel Rita jaoks nii olulisel kuupäeval, sängitati ta mulda Kudjape kalmistule.

*toimkond: Evely Aavik, Anneli Juudas, Ellen Kask, Raili Nõgu, Ülle Sülla, Ene Vokk