Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna arengulugu

Peale 1924. aasta 1. detsembri mässukatset otsustati taastada vahepeal praktiliselt likvideeritud Kaitseliit. Taastamise eel, selle käigus ja ajal abistasid naised kaitseliitlasi üle riigi küll mitmesuguste ürituste korraldamisel, küll raha hankimisel, olles meestele suureks abiks juba ammu enne KL naisorganisatsiooni ametlikku loomist. Nii ka Saaremaal.

8. detsembril 1925 kogunesid tolleaegse KL Saaremaa maleva pealiku major Renè Teimanni kutsel Kuressaare linnavalitsuse saali 64 agaramat naistegelast ja kaitseliitlaste abikaasat koos maleva juhtkonnaga, kus algselt moodustati hilisem NKK Kuressaare jaoskond "Kuressaare Kaitseliidu Naisorganisatsiooni" nime all ja valiti selle esimene 5-liikmeline juhatus: pr Leida Mikk (esimees), pr Glafira Aleksandrowa (abiesimees), prl Lydia Kalm (laekahoidja), prl Margarete Waldman (sekretär) ja pr Karin Koel (ametita liige). Esmajärjekorras kutsuti ellu sanitaar- ja majandusosakonnad ning peotoimkond. Jätkus uute liikmete vastuvõtt.

Esimese ülesandena abistati malevat vabariigi aastapäeva tähistamisel. Juba peo ettevalmistamise käigus organiseeriti käsitööõhtuid, kus valmistatud esemed anti loterii-allegrii korraldamiseks. Saadud tulu kasutati langenud saarlastele mälestussamba jaoks. Koguti allkirju kaitseliitlaste abistamise komitee asutamiseks, võeti ühendust Tartu ja Võru naisorganisatsioonidega.

1926. aastal moodustati KL malevkondade pealikute algatusel naisüksused, lisaks Kuressaarele veel Salme, Leisi ja Kihelkonna malevkondade juurde, mõnevõrra hiljem ka ülejäänud KL üksuste juurde. 1928. aastal moodustati Kuressaares 3-liikmeline NKK Keskkoondis, kuhu valiti pr M. Bondartscuk, E. Tilling ja E. Kirsch. Sama aasta 12. veebruaril kujunes keskkoondisest välja esimene ringkonna 5-liikmeline juhatus: M. Bondartschuk - esinaine, V. Suhkner (Maasi) - abiesinaine, E. Kirsch (Kuressaare) - sekretär, E. Tilling (Kuressaare) - laekur ja Kirr (Laimjala) – abisekretär. Ringkonna juhatuse ülesandeks oli seniste jaoskondade töö koordineerimine ja uute jaoskondade moodustamine.

NKK ringkonna poolt kutsuti ellu ka Saaremaa Kodutütarde organisatsioon.

Algusest peale võttis naiste töö teatud kindla suuna ja nad jaotusid oma otseste ülesannete kohaselt peamiselt sanitaar- ja toitlustusrühmadeks.

Lisaks põhitegevusele korraldasid naiskodukaitsjad hulgaliselt avalikke seltskondlikke üritusi, kus propageeriti nii rahvuslikke ideaale kui ka isamaalist maailmavaadet ning tutvustati NKK ülesandeid ja tegevussuundi.

Väga kiitva hinnangu said Saaremaa naiskodukaitsjad, viibides 1929. aasta suvel Tallinnas Rootsi kuninga Gustav V auks korraldatud tseremoonial ja paistes silma oma ilusate rahvariietega – nende juurde suundus kuningas lausa eraldi, avaldades suurt tunnustust saare naistele.

Presidendi külaskäigu ajal Saaremaale võtsid siinsed enam kui 100 naiskodukaitsjat Konstantin Pätsi vastu ühesugustes helesinist värvi kleitides ja kinkisid talle koos kodutütardega suure Saaremaa kaarti kujutava vaiba, millel olid eri värvides välja õmmeldud kõik Saaremaa linnused, Kuressaare loss, tuletornid ja tähtsamad maanteed ja palju muud huvitavat. President oli meeldivalt üllatunud ja väga liigutatud.

NKK ringkonna ja jaoskondade tööd korraldasid juhatused, mille liikmete vahel olid kohustused ära jagatud. Ringkonna majandusala juhtis M. Bondartschuk, sanitaarala Alvine Trey, pidutoimkonda Ella Tilling. Maleva ja ringkonna arstidena töötasid dr V. Hoffmann ja dr Linda Juhkam.

Naiskodukaitsjad osalesid vastavalt omandatud erialale kõikidel maleva tähtsamatel üritustel, samuti suurematel maakondlikel kogunemistel.

1940. aastaks tegutsesid ringkonnas juba 17 jaoskonda:

1. Kuressaare – asutatud 08.12.1925; esinaised: L. Mikk, M. Bondartschuk-Laurits, A. Klausen, M. Lemet, A. Klausen, L. Mikk, F. Heidemaa. 
2. Kihelkonna – asutatud 21.11.1926; esinaised: G. Kald, M. Maripuu, A. Hõbenik, M. Pool, I. Alekand, M. Koel.
3. Kärla – asutatud 04.11.1928; esinaised: A. Soosalu, J. Ulm, A. Uus, A. Allik, S. Tuling, A. Kallastee, S. Sillart.
4. Laimjala – asutatud 30.03.1930; esinaised: S. Pajur, A. Meier.
5. Leisi – asutatud 21.03.1926; esinaised: A. Mellest, F. Heidemaa, A. Altosaar.
6. Loona (Kaarma) – asutatud 22.04.1928; esinaised: M. Maripuu, I. Rei, N. Pihel, S. Ross.
7. Lümanda – asutatud 05.05.1929; esinaised: H. Hirs, L. Pütt, H. Meier, H. Saarsoo, O. Kaar.
8. Maasi – asutatud 09.01.1928; esinaised: N. Lukner, S. Käärid, M. Valt, M. Vessik, A. Laos-Siinor, L. Lember, N. Aleksandroff. N. Külaots, M. Kabur
9. Muhu – asutatud 08.01.1928; esinaised: A. Alasi, E. Saarik, A. Maripuu, S. Golubjatnikov, A. Mundi.
10. Mustjala – asutatud 25.03.1928; esinaised: A. Loodus, H. Heinmets, M. Toomver, A. Kald.
11. Pihtla – asutatud 04.08.1929; esinaised: N. Kõdar, H. Sepp, E. Oll, A. Mägi.
12. Randvere – asutatud 23.04.1932; esinaised: E. Tamm, L. Kerkel.
13. Salme – asutatud 21.03.1926; esinaine alates asutamisest A. Kuut.
14. Torgu – asutatud 24.11.1929; esinaised: L. Kodanipork, A. Aus, E. Kask.
15. Uuemõisa – asutatud 10.01.1928; esinaised: A. Kaal-Kabur, J. Kaal-Verlin, N. Urban, S. Riis-Aak, E. Kivi, S. Rehi.
16. Vaivere – asutatud 17.12.1933; esinaised: L. Tamm, S. Punab, E. Punab, L. Käen.
17. Valjala – asutatud 16.12.1928; esinaised: N. Kolk, E. Raev, M. Rand, E. Rauk

Kokku kuulus NKK Saaremaa ringkonna liikmeskonda organisatsiooni likvideerimise hetkel 1940. aastal 900 tegevliiget.

Esinaised

Vastloodud NKK Saaremaa ringkonna esimeseks esinaiseks valiti Marie Bondartscuk, neiuna Laurits (1891-1981), kelle algatusel loodi maakonnas tegutsevate jaoskondade töö paremaks koordineerimiseks ja suunamiseks 1928. aasta jaanuaris ühtne juhtimisorgan, algul 3-liikmeline NKK Keskkoondis, mille baasil moodustati juba sama aasta 12. veebruaril 5-liikmeline ringkonna juhatus eesotsas M. Bondartschukiga, tolleaegse maakonna tuntud seltsielu ja -tegevuse arendaja ja korraldajaga. 1930. aastal kandideeris ta esimese naiste nimekirja esinumbrina koguni Kuressaare linnavolikogusse.

1933. aastal astus M. Bondartschuk tervislikel põhjustel esinaise kohalt tagasi ja kolis sama aastakümne lõpus Vormsi saarele oma majja, mis on seniajani säilinud. Ilmselt aitas mujale elama asumine vältida tal 1940-1941. aastail punavõimude-poolseid repressioone. 1944. aastsal õnnestus M. Bondartschukil põgeneda Rootsi, kus elas kuni surmani. Ta on maetud Fallköpingi kalmistule.

13. septembril 2011 avasid naiskodukaitsjad tolleaegse ringkonna esinaise Rita Loeli algatusel korraldatud annetuste abil valminud M. Bondartschukile pühendatud mälestuskivi Kuressaares Pikal tänaval, tema kunagises elukoha juures.

1933. aastal, peale N. Bondartschuki tagasiastumist, juhtis ringkonda lühiajaliselt Ida Goldberg.

Aastatel 1933-1940 tegutses ringkonna esinaisena Lidia (Lydia) Kalm. L. Kalm, eraelus pangatöötaja, oli NKK Kuressaare jsk asutajaliige. Ringkonna moodustamisel, mil NKK muutus juba maakondlikuks organisatsiooniks, valiti Kalm peagi selle juhatusse laekuri ametikohale.  1933. aastal valiti ta NKK Saaremaa ringkonna esinaiseks, kellena tegutses kuni KL ja NKK likvideerimiseni 1940. aastal. Sama aasta suvel sunniti ka L. Kalmu marssima punalippude all "rahva rõõmu-demonstratsioonil" uute võimumeeste korraldatud rongkäigus Kuressaares. Kohe peale seda asus ta elama mandrile, vältides niiviisi arreteerimis- ja küüditamislainet ja põgenedes sealt õnnestunult edasi Rootsi.

Pole täpselt teada, kas M. Bondartschuk ja L. Kalm Rootsis omavahel kohtusid, kuid on teada, et viimane elas seal väga tagasihoidlikku ja silmapaistmatut elu. L. Kalmu viimne puhkepaik asub Stockholmi Metsakalmistu Mälestussalus.