Verivorstipühapäev

Kõigepealt teooria, siis praktika. Siinkohal pidas paika ütlus „teoorias olen ma tugev”. Mina ise olin kunagi koos oma vanaemaga verivorste teinud, kuid see oli küll pikka aega tagasi ning kui nüüd reaalselt oleks pidanud köögis ise vägesid juhatama, siis oleks ikka hätta jäänud küll.

Naised siblisid köögis ringi, uudistasid siit ja sealt, kust üle kelle õla saaks näha, kuidas proua Malle seda kõike teeb. Kõik said ka oma käega ise katsuda, kuidas on liha lõigata, nutma ajavaid sibulaid koorida ja hakkida, tangu keeta, maitseaineid kohviveskis peenestada, verd sõeluda :), kõike kokku segada ja lõpuks vorsti toppida ja keeta. Minule meeldis kõige rohkem verd ja tangu segada ning seejärel neid soolikasse toppida.

Siinkohal panen kirja ka retsepti, et kõik verivorstihuvilised saaksid ise ka proovida.

Et saada 3 kilogrammi vorstikesi, läheb tarvis:
 
•    kruupe 1 kg (kuiva tangu)
•    verd 0,75-1 liiter (veri säilib külmkapis paremini kui sellele on soola sisse segatud, kuid ettevaatust, et vorstid hiljem liiga soolased ei saaks)
•    sealiha ca 1 kg (lõigata väikesed kuubikud, et ei jääks lehtrisse kinni, parem on kui on selline pekiga pooleks siis ei ole vorstid väga kuivad)
•    sibulat 400 g (see praetakse koos lihatükikestega pannil läbi, kuid kõrbema ei tohi lasta, see rikub vorsti maitse)
•    loorberilehti (peenestatult) 3 lehte
•    jahvatet musta pipart 1/2 tl
•    muskaati (1/2 tl)
•    majoraani (kõige parem on kui on osta pundis turult (või võtta oma peenralt, kuivatatud), mitte eelnevalt purustatud, siis on maitse ja lõhnaomadused paremini säilinud, ja see käib kõigi maitseainete kohta)
•    aed-piparrohtu
•    köömneid (kindlasti kohviveskis peeneks jahvatada)
•    soola
•    vett ca 2,5 liitrit (seda läheb tarvis tangu keetmiseks)
•    soolikaid u 10 meetrit

Lisaks on tarvis piisavalt suurt kastrulit, kus tang soolaga maitsestatud vees pehmeks keeta. Kui tang pehme, siis tuleb see panna jahtuma, kuna verd ei tohi  kuumale tangule peale valada, läheb tükki. Tang võiks olla nii palju jahtunud, et käega segades enam kuum ei ole.

Lihakuubikud tuleb nüüd pannil koos sibulaga pruunistada ning segada koos maitseainetega ka tangu juurde. Nüüd peab maitsma, et mass oleks hea, arvestusega, et veri lahjendab maitseainete intensiivsust.
Lõpuks segada juurde veri. Siinkohal ei soovita enam maitsta, kuna veri on töötlemata ja seal võib olla selliseid asju, mida me oma soolestikku ei tahaks.

Kui kõik see on tehtud, võibki hakata vorste lehtri ja pulga abil soolde toppima. Enne keetmist tuleks vorste terava nõela abil torkida, et keetmisel vorstid ei lõhkeks.

Sooles ja kinniseotud vorstid tuleb keeta väga ettevaatlikult, mullitav vesi võib soole lõhkuda. Niisiis, kui vesi on keema läinud, tuleks keerata kuumust niipalju maha, et mulle enam ei teki, seejärel võib vorstid ettevaatlikult vette libistada. Seal peaks nad olema umbes 10-15 minutit, siis peaks nad välja võtma ning jahtuma riputama.

Edasi peaks igaüks juba teadma: panniga ahju ja vorst krõbedaks. Muidugi võib vorste ka nädalapäevad külmkapis hoida, et siis just parajal ajal välja võtta ja küpsetada.
Head isu!

Arvan, et kõigile toredatele inimestele, 19-le täiskasvanule ja 9-le lapsele, oli see päev Unipiha algkoolis õpetlik ja meeldejääv.

Veronika Kägo