Väikeste inimeste suur seiklus

Siinkohal tahaks öelda, et mõeldud, tehtud, aga päris nii libedalt see kõik siiski ei käinud. Alustuseks hakkasime hoopis käsitööd tegema. Seda siis seepärast, et leidsime, et kõige targem mõte seikluspäeva korraldamiseks raha koguda on korraldada maakaitsepäeval loterii, mille auhindadeks naiskodukaitsjate tehtud asjad. Nii tegimegi ja täitsa korraliku summa kogusime kokku. Edasi sai küll mõeldud kiiresti, et teeme kontrollpunktidega orienteerumisraja, pakume vahvaid tegevusi keskväljakul, küsime siit seda ja sealt teist jne jne. Aga siis tuli suur ja tegus suvi, kuhu jagus nii Naiskodukaitse üritusi kui kõike muud ja aega laste seikluspäevaga tegelemiseks nappis kõvasti. Läbi häda saime siiski põhilised kokkulepped sõlmitud, sponsorlustaotlused välja saadetud ja reklaami levima panna. Idee hakkas järjest enam ilmet võtma.

Igatahes päädis kogu see vaevaline ettevalmistus sellega, et 23. augustil toimus Märjamaal Laste seikluspäev. Ilm oli imeline ja ettevalmistused tehtud, jäi ainult loota, et tuleb ka osalejaid. Tuli! Osalejaid tuli nii palju, et kõiki võistkondi ei jõudnud planeeritud ajaga registreeridagi. Orienteeruma läks ühtekokku 22 võistkonda ehk  78 suurt ja väikest seiklejat. Rõõm oli näha, et lisaks lastele oli ilusal pühapäeval välja tulnud ka märkimisväärne hulk lapsevanemaid.

Ja edasi läks kõik nagu ühe suure karusselli peal – võistkondadele juhtnöörid ja kaardid kätte-kas küsimusi on-nüüd võite minna-olge tublid ja siis olidki võistkonnad rajal. Orienteerumisrada kulges mööda Märjamaa alevit ning kui ainult kõige otsemat teed kasutada oli umbes 3 kilomeetrit pikk. Rajal ootasid seiklejaid kontrollpunktid, mis olid ülesehitatud nii, et need pakuksid põnevust nii erinevas vanuses lastele kui nende vanematele.

Näiteks pidid osalejad tuvastama tuntud ravimtaimi nagu saialill, kibuvits, kortsleht jne. Vaadates võistkondade tulemusi, tuleb nentida, et lapsed tunnevad taimi küll. Siis ootas võistlejaid pimetelk, mis oli tavaline sõdurite jaotelk, kuhu sai kogu võistkonnaga korraga sisse minna. Telki tuli minna seotud silmadega ning seal natuke aega ringi kobada ja tunnetada, millised asjad olid telgis. Välja tulles tuli siis võistkonnal kirja panna, mida nad arvasid telgis olevat.

Asjade otsimise punktis tuli binokliga kaugusesse vaadata ja leida asju, mida seal tavaliselt pole. Nt olid loodusesse sattunud suusad ja veel ühtteist ebatavalist. Sidepunktis jagunes võistkond ülesande täitmisel kaheks. Tuli näidata oma oskusi ristsõna lahendamisel ning seejärel edastada ristsõna vastus raadiosaatja teel oma võistkonna teisele poolele kasutades kuuldekoodi.  Kes teab, see teab :).

Köiepunktis ootas seiklejaid üks tubli ronimine – lustisid nii lapsed kui isad. Oli ka kontrollpunkt, kus sai esmaabiga tegeleda – näidata, mida sa juba oskad ning uusi teadmisi kõrva taha panna. Märjamaa Päästekompanii oli valmistanud ette vahva kompleksülesande, kus tuli nii tuletõrjevoolikutega suusatada, vett pritsida, kui ka palli tasakaalus hoida ja voolikuid ühendada. Staadionil ootasid seiklejad olümpiarõngad ja lendava taldrikuga täpsusviskamine.

Veidi militaarsema punktina said väikesed ja suured airsoft relvadest märki lasta. Nii mõnelegi põnnile oli see esimeseks laskmiseks, aga seda põnevam see oli. Igatahes said täpsuskütid sihtmärgid mälestuseks endaga kaasa ja edaspidi saab ainult tehtud sooritust üle lööma hakata.

Neid lapsi, kes kas ei läinud orienteeruma või olid juba rajalt naasnud lõbustas hunt, kellega sai huvitavaid mänge mängida ja koos joonistada. Lisaks said kärmemad endale imelised näomaalingud. Kärmemad sellepärast, et lapsi oli palju ja seikluspäev sai lihtsalt enne otsa, kui ligi pooledki soovijad ennast kaunistada said lasta.

Peale orienteerumisrajalt naasmist ootasid võistlejaid jäätis ja pannkoogid ning muidugi auga välja teenitud medalid. Seiklejate emotsioonid olid valdavalt ülipositiivsed, et oli äge ja põnev. Lemmikülesannetena nimetati väga erinevaid kontrollpunkte, seega paistis, et tegelikult olid kõik punktid huvipakkuvad. Mõned väiksemad seiklejad tulid rajalt küll üsna väsinult, aga ikkagi vastasid ka nemad küsimustele „Kuidas teil läks?“ ja „Kuidas meeldis?“, et hästi läks ja väga meeldis. Ka korraldajad, kes kontrollpunktidest tagasi tulid, kiitsid väga lapsi ja olid päevaga igati rahul.

Seikluspäev lõppes üllatusega Märjamaa päästekompaniilt, millega peale palava päikesega rändamist ja seiklemist lapsed vägagi rahul olid. Nimelt kasteti nad tuletõrjevoolikust märjaks ja tekitati lisaks ka tormituult, milles lendlesid kuldsed libled. Mis võiks peale suurt seiklemist veel paremaks kosutuseks olla?

Lõpuks jagati veel võistkondadele, kes punktides parimaid tulemusi näitasid,  auhindu ja kõik said rõõmsalt koju minna. Oli olnud tore päev! Peale koristamist ja varustuse kokku panemist koju jõudes ja diivanile istudes, ei jaksanudki enam muud teha, kui mõnuga ohata mõeldes kordaläinud päevale ja tunda uhkust oma jaoskonna üle, kes sellise suure asjaga hakkama sai. Õhtul saatsin Märjamaa jaoskonna naistele sõnumi: „Me oleme ikka üks vägev naiskond (mõningate meessugemetega).“, sest see oli täpselt see, mida ma hetkel öelda tahtsin. Kogu see päev oli olnud üks suur seiklus.

Täname siinkohal veelkord kõiki, kes Laste seikluspäeva korraldamisele kaasa aitasid:, kauplus Edu,  Mamma, Minna Sahver, Märjamaa Päästekompanii, Märjamaa rahvamaja, Märjamaa ujula, Märjamaa vald, Uuskaubi talu, Tiina Lilleaed, Kaitseliidu Rapla malev, Naiskodukaitse Rapla ringkond jt. Aitäh!