„Lubades kohal olla, ei saa jääda hommikul halva ilma tõttu koju“
Debatt "Organisatsioonide võimekus kaasata vabatahtlikke" - Eesti Väitlusselts Aset leidis järjekordne Eesti Väitlusseltsi korraldusliku abiga debatt „Organisatsioonide võimekus kaasata vabatahtlikke“, kus arutleti vabatahtlike värbamise ning nende hoidmise üle organisatsiooni seisukohalt. Sõna võtsid kolm prouat: Kristiina, Tuulike ja Eva ning härra Agu.
Oldi nõus, et vabatahtlikke kaasates saab palju rohkem ära teha kui ilma nendeta. Küll aga nenditi, et vahel võib olla lihtsam vabatahtlike asemel võtta palgalisele kohale üks-kaks inimest tööle ning sedasi olla kindel, et töö ka tehtud saab. Vabatahtlik töö on tõepoolest küll vabatahtlik, ent kui antakse kinnitus, et aidatakse, suhtutakse, sõltuvalt inimesest, enamasti sellesse kui päristöösse ning seda ka vastutuse poole pealt. Lubades kohal olla, ei saa jääda hommikul halva ilma tõttu koju. Vabatahtlikust tööst vabandamiseks kehtivad samad reeglid mis palgaga töölgi – puudumine haiguse või väga mõjuva põhjuse tõttu.
Paljud organisatsioonid ei oska veel vähese kogemuse tõttu oma vabatahtlikke hinnata, neid endaga hoida. Eva sõnastas, et iga üritusega peavad eestlased hakkama jalgratast leiutama, kuna puudub kogemus vabatahtlike koordineerimisega, seda eriti massiliselt vabatahtlikke endas sisaldavad üritused näiteks Teeme Ära talgud. | ||
„Vabatahtlik töö tõstab töövalmidust“
Arutelu „Kaasalöömine noorsootöös“ - Eesti Noorsootöö Keskus ja SA Archimedes Euroopa Noored Eesti Büroo Messi konverentsiprogramm sai alguse aruteluga teemal „Kaasalöömine noorsootöös“, kus sõna võtsid Kati Plukk Eesti Noorsootöö Keskusest, Marit Kannelmäe-Geerts Euroopa Noored Eesti Büroost ning Tiiu Vilmsi Töötukassast.
Arutelus tõusid esile teemad nagu vabatahtliku tegevuse tähtsus noorte elus, tulevikuvaadetes ning tööturul. Tiiu Vilmsi tõi välja, et Töötukassa teeb vahet vabatahtlikul tegevusel ja vabatahtlikul tööl, kuid nendib, et palgalist tööd see ei asenda. Oldi konsensusel arusaamisest, et vabatahtlik töö annab igale vabatahtlikule midagi, vähemasti kogemusegi, ning tõstab seeläbi tema töövalmidust ning loob eelise tööturul. Oluliseks peeti ka vabatahtliku tegevuse kajastamist CVs, sest see annab tunnistust inimese aktiivsusest. Leiti, et vabatahtlikku tööd peab teha saama kirega ning peale eneseteostuse saab vabatahtlik ka kontakte, suhteid ning kogemusi, mida tööandjad hindavad näiteks meeskonnatööoskust.
Miks arutlejad vabatahtlikku tööd veel oluliseks pidasid, oli tõsiasi, et nõnda on võimalik saada noorel töökogemus enne palgalisele tööle asumist, kuhu enamasti otsitakse eelneva kogemusega kandidaate. Toodi välja ka palju erinevaid võimalusi, mis tänapäeval noorte ees laiuvad. Nende seas öeldi välja ka mõned internetilehed nagu workaway.info, stardiplats.ee, mille eesmärgiks oleks koondada erinevaid vabatahtlikkust puudutavaid aspekte – nii-öelda tööpakkujaid ja vabatahtlikke endid, ning vabatahtlikud.ee veebisait, mis aina suureneva populaarsusega rohkem ja rohkem kuulutusi sisaldab. | ||
„Vabatahtlik töö tõstab läbi suurema sotsiaalse kapitali elukvaliteeti „
Analüüs "Vabatahtliku tegevuse majandusliku ja sotsiaalse väärtuse hindamine" - SA Poliitikauuringute Keskus PRAXIS Konverentsiruumis jätkas SA Poliitikauuringute Keskus PRAXIS analüüsiga „Vabatahtliku tegevuse majandusliku ja sotsiaalse väärtuse hindamine“. Eestkõnelejad Külvi Noor ja Risto Kaarna selgitasid esmalt uuringu aluseid, meetodeid, põhimõtteid ning seejärel tõid palju huvitavaid fakte välja.
Eestis teeb regulaarselt teadlikult vabatahtlikku tööd umbes 4,5% rahvastikust, see on umbes 54 000 inimest. 52% vabatahtlikest on naised ja 93% rahvuse järgi eestlased. Enamik vabatahtlikke on vanuses 45-64, kuid suure osa moodustavad ka 25-44aastased kodanikud. Üle 80% vabatahtlikest omab kesk-, keskeri- või kõrgharidust. Andmete kohaselt tehakse aastas umbes 800 miljonit töötundi vabatahtlikus korras. Miinimumpalga meetodil teinuks see 48 miljonit eurot aastas, keskmise palga meetodil 132 miljonit eurot aastas, sektorimeetodil (vastavalt töö iseloomust arvestatud sarnase makstud töö keskmise palgaga) 80 miljonit eurot aastas. Käsitleti põgusalt ka vabatahtliku töö sotsiaalseid väärtuseid, kuid kuna seda on juba võrdlemisi keerulisem määratleda kui majanduslikku väärtust, ei oldud sellele liialt suurt rõhku pandud. Oli leitud, et selline töö on kasulik nii ühiskonnale, vabatahtlikule endale kui ka kasusaajale. Vabatahtlik töö tõstab läbi suurema sotsiaalse kapitali elukvaliteeti, haridustaset, vähendab suremust ja kuritegevustaset ning põhjustab veel nii mõndagi positiivset meie ühiskonnas. |
Kaitseliidu tegevus on segu kohustusest ja vabatahtlikkusest
Ettekanne „Vabatahtlikuna riigikaitses" – Kaitseliit Kuigi kuulajaid palju polnud, olid kõik kohaletulnud asjast väga huvitatud ning lõpus toimunud küsimustevoor ei tahtnud kuidagi lõppeda. Paljudele oli see kindlasti esimene kord kuulata, kui tähtis abijõud on Kaitseliit tegelikult tsiviiljõududele – näiteks Pärnu suurvee ajal kutsuti appi just Kaitseliitu, sest neil olid vajalikud masinad inimeste evakueerimiseks.
Kaitseliitu astumine on vabatahtlik ja kuigi seal sees olles muutuvad tegemised teatud mastaabis kohustuseks, on tegemist siiski vabatahtliku tegevusega – suures osas mehed, aga ka naised saavad väljaõppe, treenivad ning tõttavad appi omast vabast ajast ning nn päristöö kõrvalt. „Kaitseliit on enda eesmärgiks võtnud olla üleriigiline turvavaip, riigikaitse rakendajad ning tänu meie sidususele on meil ka väga hea mobiliseeritus,“ tutvustatakse ettekandes. | ||
„Naiskodukaitsjate ridadesse kuulumine on tohutult põnev väljakutse“
Lugudepõimik "Mina olen naiskodukaitsja" - Naiskodukaitse Õhtuse naiskodukaitsjate järjestikuste lugude jutustamise eesmärgiks oli tutvustada laiemale publikule naiskodukaitsjate tegevust. Esimene kõneleja rääkis hingelt ära arvuka hulga erinevaid lugusid, mis kõik aitasid tal lõppkokkuvõttes kasvada inimeseks suure algustähega, kes suudab ühitada oma hobisid paremini töö-ja eraeluga. Kõlama jäi mõte, et naiskodukaitsjate ridadesse kuulumine on tohutult põnev väljakutse, mis paneb proovile naiste võimed eri valdkondades, ning pakub nauditavat vaheldust igapäeva elule tuues kokku palju väga erinevates valdkondades tegutsevaid naisi. |
3. – 7. maini Nokia Kontserdimajas toimunud vabatahtlike messi konverentsiprogrammi kokkuvõtted kirjutasid vabatahtlikud Elisabeth Haljas, Kristiina Keelmann ja Getter Lukjanov. Originaaltekst asub Siseministeeriumi kodulehel.
Messi pildialbum. |
Naiskodukaitse tegevus
Väljaõpe, Tegevusvaldkonnad, Mentorlus, Tegevusplaan, Eelmised sündmused, Sündmuste arhiiv, "Ole valmis!" äpp
Tutvustus
Väärtused, Struktuur, Põhikiri, Sümboolika, Võsu õppe- ja puhkekeskus
Ajalugu
Enne II maailmasõda, Taasloomine, Virtuaalne muuseum, Naiskodukaitse juhid ajaloos, Aastaraamatud
Ringkonnad
Alutaguse, Harju, Jõgeva, Järva, Lääne, Põlva, Pärnumaa, Rapla, Saaremaa, Sakala, Tallinn, Tartu, Valga, Viru, Võrumaa
Astu liikmeks
Võta ühendust oma elukohajärgse ringkonna esinaise või instruktoriga, kontaktid leiad ringkondade alt. Loe liikmeks astumisest veel edasi..
Meie, naised
Sissejuhatus, Keskjuhatus, Persoonilood, Kõne Isamaale