Sotsiaalmeedia ja tema ohud
Esimesel päeval süvenesime inforuumi ja sotsiaalmeedia ohtudesse, milles aitas orienteeruda Margus Valdre. Läbi sai puretud erinevad sotsiaalmeedia platvormid, infojagamise kanalid, sotsiaalmeedia tootmine ja tarbimine ning sihtgrupid, aga ka kuulujutud, paanika ja massihüsteeriast tulenevad probleemid.
Mis on psühholoogiline kaitse? Mis on psühholoogiline enesekaitse? Kas teate, kui palju on täna maailmas mobiilikasutajaid ja mida see tähendab? Mis on mõjutamise protsessi eesmärk? Kes on „kasulik idioot“? Mis on allikapesu? Kas „tõlkes kaduma läinud“ või teadlik manipulatsioon? Mis on moraalne paanika? Kuidas olla küberskeptik? ... Nendes ja paljudes teistes küsimustes peaksime oskama orienteeruda, et selles hulluseni arenenud infomaailmas elada ja toimetada nii, et meil endil nahka üle kõrvade ei tõmmata.
Õppekava koostamine
Järgmisena vaatasime Kersti Podmošenski juhtimisel üle tulevase õppekava ning korjasime kokku kõik vahepeal tekkinud head mõtted ja parendusideed. Ka esialgne tunniplaan sai läbi vaadatud ja põhiosas heaks kiidetud. Kuigi eks aeg ja praktika näitavad, mis ja kuidas kõik lõplikult paika loksub.
Kodanikukaitse baasväljaõppe teemad:
|
Enesekaitse õpetamine on kunst omaette
Seminari teine päev kulges põhiliselt enesekaitset harjutades. Kuna osalejatest vähemalt pooled tegid seda kõike esimest korda, siis oli algus üpris naljakas. Aga õige kiirelt sai selgeks, et naljast on asi kaugel ja Tartu Budoklubi instruktori Martin Õnniku juhendamisel andsime oma parima, et aidata üksteisel elementaarsed võtted niipalju selgeks saada, et oskaks kodus ise edasi harjutada ning hiljem ka teistele edasi õpetada. Need, kes mõni kuu tagasi Tartus enesekaitset käisid õppimas, said juba proovida ka õpetamise kunsti. Selgus, et polegi nii lihtne seletada lihtsate sõnadega lihtsat asja nii, et teised sellest sama lihtsalt aru saaksid. Õppida on veel kuhjaga! |
Kokkuvõtteks - kodanikukaitse baasväljaõppe eesmärk ei saa kindlasti olema kõikide teemade süviti selgeksnokkimine vaid pigem iseendale juhiste koostamine ja eneseanalüüs. Lisaks senisele igapäevaturvalisuse õppekavale tahame anda täpsema ülevaate ka muudest olulistest ohtudest, mis meid tänases igapäevaelus varitsevad, et igaüks saaks siis ise hinnata – mida tal on vaja edasi uurida-õppida ja mida mitte. Esmalt on oluline endale teadvustada erinevate ohtude tõeline olemus, alles siis saab hakata nendega tegelema. Ja mis ühele on tõsine oht, võib teise jaoks olla lihtsalt õlakehituse koht. Seepärast püüame panna kodanikukaitse õppekava kokku nii, et selle lõpuks on õppuril mõnede teemade kohta konkreetsed juhised, teiste teemade puhul ülevaade üldisest olukorrast ja loodetavasti oskus selles kõiges ise edasi orienteeruda.
Kui 2300 naiskodukaitsjat suudavad enda ja oma lähedaste elu selles osas turvalisemaks muuta, mis puudutab meie endi võimalusi, siis on see väga suur samm edasi turvalisema Eesti poole. |
Naiskodukaitse tegevus
Väljaõpe, Tegevusvaldkonnad, Mentorlus, Tegevusplaan, Eelmised sündmused, Sündmuste arhiiv, "Ole valmis!" äpp
Tutvustus
Väärtused, Struktuur, Põhikiri, Sümboolika, Võsu õppe- ja puhkekeskus
Ajalugu
Enne II maailmasõda, Taasloomine, Virtuaalne muuseum, Naiskodukaitse juhid ajaloos, Aastaraamatud
Ringkonnad
Alutaguse, Harju, Jõgeva, Järva, Lääne, Põlva, Pärnumaa, Rapla, Saaremaa, Sakala, Tallinn, Tartu, Valga, Viru, Võrumaa
Astu liikmeks
Võta ühendust oma elukohajärgse ringkonna esinaise või instruktoriga, kontaktid leiad ringkondade alt. Loe liikmeks astumisest veel edasi..
Meie, naised
Sissejuhatus, Keskjuhatus, Persoonilood, Kõne Isamaale