Nimelt oli Simisalus noortelaager, kus paarsada samuti ilma trotsivat särasilma teadsid, et kokatädid neile midagi maitsvat vaaritavad. Ja vaaritasid ka. Vaatamata tuulega pea kohalt ära lennanud telkidest. Vaatamata kukkuvate kastide alla jäämisest. Vaatamata märjaks saanud kraamile. Vaatamata pannidele sadavale lumele. Me teadsime, et neil lastel on sama külm, kui meil. Me teadsime, et nad rühivad pimedas metsas. Me teadsime, et osad neist oli kukkunud vette ja pidid telkides ööbima. Me teadsime, et millagi nad kõik tulevad.
Ja nad tulid, kriimulised, lõdisevad, ehk mitte nii särasilmsed, kui reedel alustades – aga kausitäis kuuma suppi tegi jälle kõik heaks. Lausa nii heaks, et peamajas jätkus öösel müdistamist ka siis, kui kokad üritasid selle tramburai keskel veidi silma looja lasta. Koiduvalges pidi majast välja minnes hoolega jalge ette vaatama, sest magusasti magavaid lapsi ei olnud vaid trepiastmetel – kõik muu põrandapind oli nendega kaetud.
Vaene Ilmataat oli hämmelduses, kas tõesti tulid nad jälle varavalges välikööki toimetama. Eile ju ometi sai kõige hullem koerailm neile kaela saadetud. No ega midagi – tuleb siis ühe käega päikest anda ja teise käega lund. Kordamööda. Kuni lõpuni.
Aga kõik need väljas askeldavad tegelased olid vintsked sellid. Kui tuli korraks päike välja – tore, saabki päeva D-vitamiini normi kätte. Kui samas hakkas lund sadama, mis siis ikka, saame hakkama.
Südantsoojendav oli teada, et igal hetkel olid köögis meeste abikäed – midagi tõstmas, midagi kinnitamas, puid lõhkumas, soove silmist lugemas. Sellise kambaga lähed ja teed asja ära.
Lähed ka selle pärast, kui kuuled kuidas üks väike poiss hüüdis oma sõbrale - mine ruttu sööma, jube head toitu antakse (see väike poss ei teadnud, et sealamas kõrval mudaseid saapaid jalast ära tiriv laiguline just keetis selle „jube hea toidu“). Lähed ka selle pärast, kui seistakse uuesti järjekorras, et lisaportsu saada. Lähed ka selle pärast, kui keegi vargsi oma taldriku keelega üle limpsab, arvates, et keegi ei näe. Lähed ikka. Ka siis, kui tead, et järgmine kord võib lumeraju asemel olla lagipähe lõõskav päike.
Muidugi lähed, kui kõrval on raudsed kokad – Lea, Triinu, Merin, Kadri ja Kai. Sügav kummardus teile. No hea küll, mitte väga sügav (lihtsal ei kannata praegu väga kummardada). Aga mõttes küll.
| ||||
Naiskodukaitse tegevus
Väljaõpe, Tegevusvaldkonnad, Mentorlus, Tegevusplaan, Eelmised sündmused, Sündmuste arhiiv, "Ole valmis!" äpp
Tutvustus
Väärtused, Struktuur, Põhikiri, Sümboolika, Võsu õppe- ja puhkekeskus
Ajalugu
Enne II maailmasõda, Taasloomine, Virtuaalne muuseum, Naiskodukaitse juhid ajaloos, Aastaraamatud
Ringkonnad
Alutaguse, Harju, Jõgeva, Järva, Lääne, Põlva, Pärnumaa, Rapla, Saaremaa, Sakala, Tallinn, Tartu, Valga, Viru, Võrumaa
Astu liikmeks
Võta ühendust oma elukohajärgse ringkonna esinaise või instruktoriga, kontaktid leiad ringkondade alt. Loe liikmeks astumisest veel edasi..
Meie, naised
Sissejuhatus, Keskjuhatus, Persoonilood, Kõne Isamaale