Esimesed tunnid rääkis psühholoog Urve Uusberg, kui hirmus haigus on stress. Kuidas seda ära tunda? Kuidas lähedasi aidata? Igapäevaelus on stress täitsa olemas. Tihti see salakaval tegelane poeb märkamatult meie mõttemaailma, meie tegemistesse jättes järgi laastatud ja kurnatud organismi. Urve tõi oma tööalaselt kogetud olukordi, näiteid, lahendusi. Veel rääkis ta, kui lugupidamatult suhtutakse unne. Iga inimene peaks ööpäevas saama magada vähemalt kuus tundi. Tihti on organism unetusest kurnatud, siis on halb tuju, inetud sõnad ja teod kerged tulema. See tähendab omakorda, et stress on platsis ja hävitab märkamatult immuunsussüsteemi. Kui tekib käega löömine ja inimene ei huvitu enam millestki on tegemist depressiooniga ja tuleb otsida abi. Positiivne sõna on „enesesõbralikkus“. Kui endaga läbi saada on stress võidetav.
Annika sõnul oli Urve Uusbergi stressi alane loeng positiivne ja "hoidis publikut terve aja pihus." Ta lisas, et „Minu jaoks jäid sealt kõlama väljendid enesetõhususe putitamine; kogemus ei lähe kaotsi; ole enesesõbralik; võtta vastutus oma elu üle vs süüdistada väliseid tegureid- saatust, õnne, poliitikat. Kõige enam meeldis mulle mõte, et oluline on, kuidas sa ise asju tõlgendad. See võiks olla lausa kuldne võti kõigele. Uusberg tõi näiteid, kuidas endaga ise tööd teha, kui on paratamatu geneetiline eelsoodumus ärevuseks, ohtude nägemiseks, asjade negatiivseks tõlgendamiseks. Kui ei ole fakte, et teine inimene mõtles negatiivselt, tõlgendada positiivselt. Ka kellegi pahameele puhanguid ei tasu võtta isiklikult, sa ei tea, mis teda eelnevalt selleni on viinud.“ | ||
Teine külaline oli Raili Isakar, kes tuli ja ladus laua ravimikarpe täis. Raili rääkis ladusalt valuvaigistitest. Milliseid millega tarbida? Kuidas manustada? Kellele? Ta tutvustas uusi tõhusaid ravimeid, mis on kättesaadavad käsimüügis apteekides. Mina isiklikult ei teadnud näiteks, et on olemas valuvaigistavad plaastrid. Jutu ja arutelu saatel saime ka teada, et säilivusaja ületanud ravimid saab viia apteeki tagasi. Palju oli küsimusi vitamiinide ja toidulisandite tarbimise kohta. Muidugi oli vastuseid veel põnevam kuulata.
Olgem enesesõbralikud, stressivabad ja terved! See oli taas üks kogemus, mis ei lähe kaotsi! Selliseid hinge arendavaid psühholoogia loenguid võiks veel korraldada. | ||
Naiskodukaitse tegevus
Väljaõpe, Tegevusvaldkonnad, Mentorlus, Tegevusplaan, Eelmised sündmused, Sündmuste arhiiv, "Ole valmis!" äpp
Tutvustus
Väärtused, Struktuur, Põhikiri, Sümboolika, Võsu õppe- ja puhkekeskus
Ajalugu
Enne II maailmasõda, Taasloomine, Virtuaalne muuseum, Naiskodukaitse juhid ajaloos, Aastaraamatud
Ringkonnad
Alutaguse, Harju, Jõgeva, Järva, Lääne, Põlva, Pärnumaa, Rapla, Saaremaa, Sakala, Tallinn, Tartu, Valga, Viru, Võrumaa
Astu liikmeks
Võta ühendust oma elukohajärgse ringkonna esinaise või instruktoriga, kontaktid leiad ringkondade alt. Loe liikmeks astumisest veel edasi..
Meie, naised
Sissejuhatus, Keskjuhatus, Persoonilood, Kõne Isamaale