Tere tulemast suurde perre, Vaiga jaoskond!

Uskuge mind, kui ma ütlen, et just see õhtu kujunes uute alguste nurgakiviks!

Tartu serval asetsevas rohelise maja väikeses köögis toimub aga vilgas askeldamine. Hoolas kätepaar valmistab maitsvaid võileibasid. Leivamäärimise ajal kostub kõrva vee keetmise muhe podisemine. Peagi täituvad toad külalisi ligimeelitavate toiduaroomidega. Lahke köögikata Mariana lubab maitsta oskuslikult valmistatud hõrgutisi. Esimesed külalised saavad uudistada ajaloost nõretavat fotoalbumit ja meelde tuletada vana aja lihtsaid tõdesid. Kuniks saabub oodatud seltskond kevadiselt reipaid naisi. Nad kõik on tulnud ühise eesmärgi nimel- luua ja saada osaks loomisest.

Teetassike näpus ja võileib teises, mõlgutatakse mõtteid naiskodukaitsest. Innustust pakuvad pajatused vanade olijate kogemustest. Ka uued tulijad poetavad jutu sekka küsimusi, mis kogu seltskonna hetkeks mõttepausile sunnivad. Tõdetakse, et koos on kergem ja julgem.

Kostitaja Mariana kergitab end toolil ja viskab õhku küsimuse loodava jaoskonna nimest ja ilmest. Ideerännaku ja tarkade inimeste toel saab jaoskonna nimeks Vaiga. Nimi on laenatud muinasmaakonnalt, mis hõlmas suurt osa Jõgeva maakonna idaosast.

Vestlusringis saime parema ülevaate üksteise motivatsioonist uut jaoskonda luua- Oli neid, kes soovisid väiksemasse jaoskonda kuuluda ja ka neid, kes ei tahtnud kaotada sidet oma kodukohaga, kuigi olid elama asunud naabermaakonda. Meil kõigil on tahe toetada oma kodukanti.

Peagi liikus meie seas ringi tühi paberileht ning igaüks sai kohusetundlikult oma nime sellele kirjutada. Kõhklejaid polnud. Rääkisime tulevastest üritustest, plaanisime ettevõtmisi, organiseerisime kohtumisi. Naiste silmis helkis teotahtelisuse helk kui nimedega täidetud paberileht üle anti.

Õhtutaevas hakkas hämarduma. Oligi aeg kodutee jalge alla võtta. Üksteisele kõige paremat soovides läksime lahku, teades, et järgmistel kohtumisel oleme sõbrad, üksteise usaldusisikud, Vaiga jaoskonna täieõiguslikud liikmed.