Tallinna ringkonna õppepäevad Võsul

Alustame ilmast. Korraldustoimkond isikkoosseisus Krista Teearu, Helle Jürna, Liivi Kosk ning Kersti Tammekunn oli maksnud küsitud summa kuhu vaja ning kuiv päikesepaisteline taevas püsis need kaks päeva truult usinate osavõtjate peade kohal.

Buss: kui sina tahad sõita millegi suure ja luksuslikuga, tule Naiskodukaitsesse. Saad laiutada üksi kahesel istmel, vajadusel hõlmata neli, võib-olla rohkemgi. Nõnda me siis Võsu õppekeskusesse saabusimegi. 16 naist.

Kõigepealt kiire kohv… Toitudest ma rääkima ei hakka. Iga naiskodukaitsja teab, et personaalne dieet tuleb nendel üritustel ajutiselt kõrvale jätta. Kodus võib uue hooga ja värskena jätkata.

Ja nüüd õppusest: esimene eesmärk oli omandada väljaõppedokumentatsiooni täitmise oskused. Kapten Rein Luhaorg oli lahkelt nõus meile oma teadmisi jagama. Tähendab, asi oli alguses lihtsamast lihtsam, eks. Märgusõnad „mis, kus, miks ja millal” on ju ometi igale tegelasele kooli ajast kõrvu jäänud. Võib-olla on mõni entusiast neid ka edaspidises elus kasutanud. Aga kui need sõnad omavahel kuidagi loogilisesse seosesse panna ning asja Ürituste Organiseerimise Eesmärgil rakendama hakata, võib kõik lootusetult sassi minna. Ehk siis osutuda jube keeruliseks. Au kapten Luhaorule, kes vapralt vastu pidas ning meile väsimatult asja puust ja punaseks tegi. Sest, nagu ta mainis, on sõduri elu üks lakkamatu võitlus: enne lõunat näljaga, pärast unega ja naiskodukaitsjad ei jää selles suhtes sõduritele alla.

Pärast sellist enneolematut vaimset pingutust tulid juba märksa kergemad osad: loengud KL ning NKK arengusuundadest, mille pidasid kapten Rein Luhaorg ning NKK esinaise kt Airi Neve.

Ülevaate motivatsioonist vabatahtlikus organisatsioonis Kaitseliidu näitel andis Helle Jürna, Krista Teearu kirjeldas uuringut Kanada vabatahtlike osavõtust erinevate kodumaiste organisatsioonide tööst.

Esimese grupitöö andis meile instruktor Valjo Tooming, kes palus meil selgitada grupisiseselt välja kolm sisemist ning kolm välist motivaatorit, mis panevad meid osalema Naiskodukaitse töös. Olime jaotatud nelja gruppi ja selgus, et sisemiselt motiveerivad meie naisi hea seltskond, uued ja huvitavad väljakutsed ning organisatsioonikuuluvus, välistest toodi enim välja tasuta koolitusi, korralikku vormi ning jagatavat tunnustust.

Teise grupitöö, mida juhtis Krista Teearu, käigus pidime mõtlema välja, mida me NKK-s mingil juhul ei sooviks muuta ning sellele vastukaaluks, mida sooviks muuta. Töö anti kätte õhtul, vahetult enne grillimist. Jaa, see oli päris tõeline grilliõhtu sauna, vorstikeste ning koogiga. Kuulub tihti Naiskodukaitse suviste ürituste juurde.

Hommikul jätkus arutelu, mis kujunes pikaks ning tuliseks. Iga grupp oli oma ülesandesse suhtunud väga tõsiselt. Oli kuulda, et mõni liige ei olnud peas pulbitseva mõttetegevuse tõttu korralikult magadagi saanud, muudkui ajas end nohinal koikult üles mingit järjekordset kitsaskohta, aga võib-olla ka positiivset, kirja panema.

Mis me seal siis välja mõtlesime.

BVÕ-ga praegusel kujul oldi üldiselt rahul, küll aga tuleb edaspidise arutluse alla soov lisada BVÕ-sse lühiülevaated kõigi erialagruppide tööst. See peaks aitama uutel liikmetel leida endale sobiv erialagrupp. Ka soovisid uued liikmed NKK töösse sisseelamiseks vanemast olijast mentorit, kes aitaks neid nõu ja jõuga.

Kuna ükski üritus ei saa teadupärast üle ega ümber virisevast inimkontingendist, siis ei jäänud meie õppepäevad selles osas erinevaks. Sedakorda moodustasid viriseva inimkontingendi emad. Teisisõnu naised, kelle lapsed vajavad hoidmist. Lastehoid puudus. Permanentselt olid kohal kaks last: üks hoidis end suurepäraselt ise ja käis vahepeal end emale näitamas, teine magas või vigises vahetpidamata. Seda teist hoidsid rõõmsal meelel mitmed meie seast. Ülejäänud lapsukesed olid kusagile ära paigutatud. Aga oleks võinud organiseeritud lapsehoiu korral sama edukalt ka kaasas olla ning nautida võimalusi tegutseda NKK Võsu maja territooriumil. See asi tuleb organiseerimisele. Peab tulema. Eesti iibe suurendamise eesmärgil kasvõi.

Juba eelpoolmainitud väljaõppedokumentatsioonist koostatakse näidiseksemplarid jaoskonna esinaistele ning erialagruppide juhtidele.

Naiskodukaitse peab täpsemalt määratlema oma suunad. Ühe võimalusena näeme NKK suundumist tsiviilkaitsesse ning kriisiabisse. Suurema kriisi korral tuleks PR grupil jälgida meediat: kui vajatakse abikäsi, korraldab PR-grupp üleskutse naiskodukaitsjatele. Et abistada soovijad jõuaks sihtpunkti ning sealt hiljem koju, organiseeritakse buss.

Aktiivne värbamistegevus on meil igati soositud, katsuks kõigepealt kutsuda meie ridadesse inimesi meile lähedastest ringkondadest, nagu näiteks kaitseliitlaste naisi. NB! Kaitseliitlased, kes te neid ridu loete, vaadake kodus oma naine üle! Ja mitte ainult ärge vaadake, küsige kohe julgesti, mis ta arvab liitumisest NKK-ga. Küsimuse toon peaks olema südamlik ja soe, mitte mingil juhul ründav, eks.

Noja sellest värbamisejutust kooruski välja, et NKK vajab hädasti kindlat suunda, millest pajatada meist natuke huvitatud inimestele. Ümmargune jutt, et „käime metsas ja osaleme koosolekutel” ei veena eriti kedagi. Küll aga võib mõnes naises huvi äratada just nimelt võimalus osaleda potentsiaalse aitajana kriisikoldes.

Üldiselt on NKK üritused pikad. Kas siis üks pikk päev või koguni kahe-kolme päevased. Arvestada tuleb sellega, et kõik siiski ei saa-taha osaleda mitmepäevastel väljasõitudel ning see tingib ka lühemate ürituste-teeõhtute organiseerimise vajaduse Uus-Tatari majas.

Väljaõppinud meedikuid vajaksime me ka. Ehk saab selleski vallas midagi ära teha.

Ning kõige lõpuks: otsustati igale vähegi huvitavale üritusele valida sündmuste kajastaja, kelle ülesandeks saab kirjutada toimunust looke ning saata see vastavalt vajadusele NKK listi, maleva kodulehele, NKK kodulehele või ajakirja „Kaitse kodu”. Sest kes see teine meist ikka kirjutab kui mitte meie ise. Selle otsuse tulemusena ongi loo autor õhtu otsa arvuti taga higistanud. Ei, ma ei kurda, sest Tallinna ringkonna õppepäevad olid väga sisukad ning intensiivsed. Ei pidanud ma lugu pastakast välja imema, materjali, millest kirjutada, oli ülearugi. See on nüüd julgustuseks kõikidele tulevastele kajastajatele. NKK üritused ei ole kunagi tühjad ja igavad. Te teate isegi.