Tallinna ringkonna õppepäevad Võsul

Kui maimud ja juba kogenud kalakesed kohale jõudsid, ootas toidutoimkond veel ukse taga. Seda olukorda kasutati edukalt ümbrusega tutvumiseks/kohanemiseks ning maimud said ka päeva esimese õppetunni, mis rääkis orienteerumisest. Kuna jaanipäevaks oli rohi kõrgeks kasvanud, siis haarasid tegusad naiskodukaitsjad hommikusöögi ootuses trimmeri ja muruniiduki.

Pärast hommikusööki järgnesid väikeste pausidega teoreetilised-praktilised õppetunnid subjektiivsuse ja objektiivsuse ning info moondumise teemadel. Õppisime ka tagasisidet andma, ning saime teada, et esmamulje jätame endast reeglina nelja minutiga. Vahepeal kerkis esile ka küsimus, et miks on kollane lepatriinu ikkagi kollane. Grupitöö käigus üritasime paika panna ka mentori põhiülesanded.

Soe päike lausa kutsus randa, niisiis ei saanud sellest ka keelduda. Ent peale seda mõnusat liivast olekut ootas meid ees väike suhkrutükk – mis võiks olla igas päevas – naeruteraapia. Saime naerda palja banaani üle ning tervitada pingviinide (ja kõikvõimalike teiste loomade-olendite) kombel. Ning täidetud sai ka missioon – mis nõudis pikaajalist telefoni naermist – Mäger sai lepingu. Uskuge või mitte, aga naermine on raske töö. Igatahes söögiisu tekitav küll. Järelikult oli aeg grillile elu sisse puhuda ja õhtusöögi kallale asuda. Lisaks saun ja hea seltskond ning esimene õppepäev oligi lõbusalt möödunud.

Pühapäev algas mannapudruga. Kuid jätkus hoogsalt eneseteostusvõimalusi järjestades. Kohapeal tundus, et kõik maimud said oma arenguplaanid suuremal või vähemal määral ilusti tehtud, ning et tulevastel NKK üritustel saab meid kõiki loodetavasti ka näha. Teise õppepäeva lõpetuseks toimus põhjalik koristamise tuur.

Pikad paid meie tegusale ringkonna esinaisele Kerstile ja tublile aseesinaisele Sigridile, kes sellise ürituse korraldasid ning lõpuks otsustasid veel muruniidukist ja trimmerist viimast võtta.

Pildid galeriis.