Sünnipäeva hommikul Raplas

Peale reedeõhtust tormi tervitas Rapla sünnipäevahommik üllatuslikult imelise päikest täis hommikuga. Tõsi peale mõningast ringijalutamist oli aru saada, et tegu oli vist selle sügise kõige külmema hommikuga seni. Aga mida need naiskodukaitsjad siis jalutasid sellise ilusa, ent ninasid punetama ajava ilmaga, hommikul keset linna ringi? Rapla jaoskonna liikmed nimelt otsustasid linna sünnipäeva nautima tulnud inimeste elu veel ilusamaks teha ja pakkuda neile võimalust liituda Naiskodukaitsega. Millal siis veel ennast näidata, kui mitte näiteks kodulinna sünnipäeval, kui palju inimesi liikvel on.

Ja nii siis jalutatigi kesklinnas ringi ning jagati kõigile vastutulevatele naisterahvastele kutsuvaid flaiereid, silmnähtavalt huvitunutele ka ringkonna voldikuid ja kõige huvilisematele Naiskodukaitse kaardikomplekte. Uskumatu, aga enamik naisterahvaid oli väga meeldivalt üllatunud, et neid Naiskodukaitsesse kutsutakse ja suures osas tekkis rõõmus huvi. Tundus, et selline isiklik viisakas ja särasilmne kontakt oli just see, mis inimestele kenal sünnipäevahommikul meeldis. Keegi ei olnud juurdeastujatega tõre ja keegi ei öelnud, et raudkindlalt tema Naiskodukaitsesse ei tule. Ma arvan, et naiskodukaitsjate kasuks rääkis ka see, et neil oli kaasas mitme peale mitu lapsega käru ja mõned omal jalal vudivad lapsed. Võib ju eeldada, et see oli märgiks noortele emadele, keda ka üsna palju kohati, et lapsed pole Naiskodukaitses olemiseks mingi takistus.

Ninad punased, aga meeled päikesest ja kõigist kohatud toredatest inimestest rõõmsad, läksid Rapla jaoskonna liikmed lõuna paiku igaüks oma nädalavahetuse tegemiste juurde. Kas tänane jalutuskäik ka reaalselt ringkonnale uusi liikmeid tõi, selgub loodetavasti pea. Aga ennast näidati ja inimeste meelt rõõmustati igatahes. See on kindel.