Sülti ja ahjupraadi enne esimest adventi......

Läbi tuule ja vihmasaju kohale jõudes ootas meid ees soe, valge ja toredaid naisi täis köök.

Algatuseks meenutasime ja panime kirja, mis on need, mis jõuludest jõulud teevad ja ilma milleta me neid pühi ette ei kujutaks. Kahe rühma nimekirjad said seinale vaid väikeste erinevustega.

Kui seltskond oli oma sõna öelnud, andis Mariana ülevaate Eesti talurahva jõulukalendrist ja –traditsioonidest. Sai nii teadaolev üle korratud, kui uusi põnevaid seiku kõrva taha pandud.

Peale teoreetilise osa läbimist sai põlled ette seotud ja ohjad haaras enda kätte „tagasihoidlike välikoka-kogemustega” Anne. Tegus õhtu ootas ees, sest enamus roogi ja ettevalmistusi tuli esimesel ööl valmis jõuda.

Esimese asjana tuli sült podisema panna ja kamararulaad kokku keerata. Anne jagas meid küll töögruppidesse, aga kuna kõik tahtsid kõigest osa saada, oli lootusetu hoida ühtesid ühe ja teisi teise toimingu juures. Nii saidki kõik käe valgeks nii kamara eemaldamisel, süldipoti valvamisel kui maitsestamisel.

Kamarast allesjäänud lihakäntsakad taoti ühisel jõul pehmeks, maitsestati, täideti, keerati rulli ja pandi järgmiseks päevaks oma aega ootama.

Samal ajal, kui rulaad ahjus küpses ja õues tuul järjest tugevamaid tuure kogus, hakkas pliidi poolt tulema mõnusat karamellilõhna, sest piparkoogitaignaga oli algust tehtud. Isetehtud piparkoogitainast olid  vähesed teha ja maitsta saanud ja suur kausitäis pruuni maiust tuli ruttu ära peita, et sellest järgmise päeva küpsetamiseks ka midagi jääks J

Niikaua kui sült kees ja kamar ahjus küpses, valmistati ette kasukamaterjali, peenestati head –paremat jõulukeeksi tarvis ning tunti ennast mõnusalt.

Lõpuks sai rulaad valmis ja keeksid rändasid ahju. Ka pajatäis süldiliha oli pehmeks keenud ja nobedad näpud asusid seda innukalt lõikuma. Kui koduperenaisele on süldiliha hakkimine pikk ja piinarikas töö, siis Lõõlas kadus liha ühes kausist teise väga kiiresti. Korraks veel pajaga tulele ja siis eelkaunistatud kaussidesse!

Kätte oli jõudnud juba kesköö, aga keeksid ahjus ei tahtnud kuidagi õiget konsistentsi omandada ja nii me siis seal õdusas köögis hõrkude lõhnade keskel haigutasime. Magama ei raatsinud ka keegi minna. Esimesed andsid alla peale ühte. Lõpuks said kaunid keeksid ikka valmis ja väsinult vajusime vooditesse (ülemiste narikohtade omanikud väikese elevusega J) kahe paiku öösel. Uni tuli ruttu.

Laupäeva hommik algas suure vaidlusega, kes peaks putru keetma minema J Aga Järva naised olid kiiremad ja tegelikult puder juba podises.

Kõhud täis, meel hea, asuti usinalt piparkooke meisterdama. Kes taignarullist ilma jäi, võttis ette odrajahu-kohupiima karaski. Köök täitus õigepea just selle õige jõululõhnaga.

Et bukett täiuslikum oleks said vabad töökäed endale kasuka kokkumiksimise. Kiht kihi järel täitusid värvilised kausid.

Magusad hõrgutised valmis, oli ahjujärjekord lihaprae ja sinna juurdekuuluvate aedviljade käes. Kolm suurt rulli liha määriti küüslaugu-ürdiseguga kauniks ja lükati ahju.

Algas ooteaeg. Aga kuna naised niisama istuda ei malda, kasutati ära ühe Jõgeva naise tugevaid käsi ja viidi läbi massaaži töötuba. Kõik kel vähegi soovi said Kaire käte all muditud. No küll oli mõnus! Ja ega keegi vist sellest loobuda suutnud.

Kel kael pehme ja pea selge asus katma ja kaunistama õhtust pidulauda, sest oodata oli ka arvukalt külalisi. Linad sätiti lauale, taldrikuread sirgu ja küünlad akendele. Kui kellegil veel jõulumeeleolu kohale polnud jõudnud, siis kaunis laud pani i-le täpi. Ootus puges hinge, justnagu kodus, kui asjatoimetused valmis ja oodatud sõbrad kohe-kohe saabumas.

Maja täitus järjest rohkem häälte ja sammudega. Viimasena sätiti liudadele traditsiooniline heeringas sibulaga ja segati kokku külm jõhvikajook erepunaste marjadega. Ka praad oli valmis ja ootas laualekandmist.

Lõpuks ometi oli aeg sealmaal, et sai lauda istuda ja ka külalised üle vaadata. Elevust jätkus, sest nii mõnigi nägu tuli tuttav ette.

Saime rohkete tervituste ja kiidusõnade osaliseks ning ka endal oli hea lõpuks maitsta kõike seda, mida kahe päeva jooksul oli valmistatud.

Et söömaaega meeleolukamaks muuta, andsid külalised lustliku ülevaate oma seiklustest metsas. Usun, et polnud kedagi, kes oleks suutnud naeru tagasi hoida.

Kui kõhud punnis, rammestus peal ja kojusõidu mõtted peas keerlemas kargas ei-tea-kust välja liblikatiibadega kingimees. No loomulikult ei saanud kinke niisama – need tuli ikka välja lunastada. Iga seltskond sai laulda ise ja koos teistega. Ei saa ju mitte vaiki olla, kui teised kõrval laulavad J

Liblikamehel oli plaanis ka nobedate näppude voor puzzle kokkupanemise näol, aga ühel võistkonnal kukkus karbist välja vaid üks tükk ja sinna see asi jäi.

Peolt tuleb ikka siis lahkuda, kui see veel hoogu kaotanud pole, et mälestus erk jääks. Nii me, Jõgeva rahvas, ennast koduteele asutasime.

Aitähh Järva ringkonna naiskodukaitsjatele võõrustamast, aitähh külalisele kõhutäie naeru eest ja aitähh omadele, et te olemas olete.

Kaunist jõuluaega

Triinu Küünal

NKK Jõgeva ringkonna Jõgeva jaoskonna tegevliige