Sügismatk üllatas ülesannetega

Ellen Sepa soojendusharjutuste saatel lähetati Sügismatka rajale kümme võistkonda, keda finišis ootasid naiskodukaitsja Sirje Tiimuse valmistatud maitsvad pannkoogid ja aurav tee.

Matka peakorraldaja Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna esinaine Anneli Mikiver märkis, et meeskondadel tuli raja erinevates kontrollpunktides kokku panna kodune esmaabipaun ja koostada pere nädala ostunimekiri hädaolukorraks. Lisaks pandi proovile sõpruskondade osavus kinnisilmi orienteerumisel ja täpsus õhupüssist laskmises. „Leian, et iga osaleja sai midagi uut ja tarka kahe kõrva vahele ning aimu, millega meie organisatsioon tegeleb,“ sõnas naiskodukaitsja.

Rakvere Eragümnaasiumi õpeaja Eha Laas, kes varem küll oma õpilastega Äntu matkaradedel seigelnud oli, aga Sügismatkal esmakordselt osales, pidas retke põnevaks uueks kogemuseks. „Päris uus kogemus oli. Selliselt punktidega matkamas ma ei ole varem käinud,“ märkis Laas rada lõpetades. „Veidi nagu hasart tekkis ka, kuigi seda siin ju tegelikult ei taotletud. Tahtsid ikka nagu tempot teha,“ märkis pedagoog. Eredalt jäid Laasile meelde kinnisilmi orienteerumine ja õhupüssist laskmine. „Väga tore oli see nö pimerada ja ega no õhupüssist ju igal päeval ei lase – see oli kah kindlasti põnev.“

Tarapita meeskonna liige Külli Urbas on Sügismatkast osa võtnud igal aastal. Tänavu tuli rajal olla aga segavõistkonnana. „Tegelikul me saame igal aastal midagi uut teada. Näiteks sain teada, et vererõhuaparaat peab olema koduapteegis,“ muigas Urbas, kes siiski kõikide vajalike tarvikue valikuga, mis koduses esmaabipaunas olemas olema peaks, nõustuda ei taha. „Minu meelest on kohati üle reguleerimine,“ kommenteeris Urbas. Veel nautis naine ohutushoiu kontrollpunki „Ja näiteks see ülesanne, et mis kodus varudes olemas peab olema, see oli vahva,“ lisas ta kiites.

Külli Urbas lisas, et Naiskodukaitse teeb tänuväärset õpetustööd. „Esmaabi on selline, mida peab tampima pidevalt ning oluline on valmis olla ka erinevateks ohuolukordadeks.“ Tema sõnul on maal ohuolukorraga toime tulla oluliselt lihtsam kui linnas korteris elades. „Paned grilli ja paar puuhalgu ning saad ikka midagi teha. Meie oleme näiteks kaminas kohvigi teinud,“ rääkis  Urbas ning meenutas, et lumetorm Monikagi on üle elatud.

(.jpg 3,6Mb)

Äntu matkarajale end niisama tuulutama läinud Andreas liitus osalejaskonnaga juhuslikult. „Ma täiesti juhuslikult sattusin siia. Tulin ennast tuulutama enne tööd – väga tore on,“ kommenteeris Andreas. Küsimusele, kui palju mees Naiskodukaitsest teab, jäi intervjueeritav napisõnaliseks. „Ma varem teadsin, et Naiskodukaitse on olemas  –  tugev taustajõud. Aga ma polnud süvenenud nende tegemistesse. Teie olite ülesannetes kõige peale mõelnud,“ kiitis ta matkaelamust.

Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskond on kohalikel Äntu makaradadel Sügismatka korraldanud viis aastat. Ülesanded on olnud jõukohased ja õpetlikud kõigile osalejatele ning trassi läbimisel aega ei mõõdeta. Oluline on  tugevdada kodanike ühtekuuluvustunnet, tutvustada Naiskodukaitse erinevaid külgi ning propageerida liikumist ja sportimist Väike-Maarjas.