Staažikas noortejuht: „Kodutütred hoiavad mind noorena“

Naiskodukaitsesse tõi puhas juhus

Leili Aleksejev sattus Naiskodukaitsesse juhuslikult, kui ta kasutas 2001. aasta suvel Naiskodukaitse Võsu Õppe- ja Puhkekeskust. Sama aasta sügisel käidi Põlula koolis noortetööst rääkimas ja arvati, et tema oleks sobiv inimene noori juhtima. „Võtsin vastu poisid ja tüdrukud,“ sõnas Leili Aleksejev, kes hakkaski Põlula koolis noortega tegelema: algselt kotkaid ja tütreid, hiljem ainult kodutütreid juhendades.

Leili on seisukohal, et täna pole Põlula koolis enam noortele propagandat vaja teha, sest igal aastal liitub kohaliku kooli II-III klassi õpilasi, keda ajendab liituma omavaheline suhtlusvajadus, põnevad laagrid ning ühised väljasõidud. Siiski selgitab Aleksejev, et Kodutütarde organisatsioon on aja jooksul muutunud päris palju. „Alguses oli tüdrukuid rohkem, jooksid tormi. Siis algas taganemine, sest tüdrukutel tulid ka muud huvid,“ selgitas Aleksejev. Ta arvab, et kõik tüdrukud võiks kuuluda organisatsiooni, hoolimata huvialast, sest see kujundab noorte väärtushinnanguid ja käitumist. Näitena toob ta suitsetamise. „Ma arvan, et see on lugupidamine organisatsioonis olevate teiste kaaslaste vastu ja noortejuhtide vastu,“ selgitas Aleksejev, kelle arvates noortejuht ise on eeskujuks, kui ta ei suitseta ja need väärtushinnangud kanduvad läbi eeskuju edasi.

Töö noortega pakub rõõmu ja eneseteostust

Leili ütlusel pakub töö kodutütarega talle palju rõõmu. „Rõõmu sellest, et lapsed tahavad tulla ja tahavad teha,“ rääkis ta. „Lapsed on väga avalad, nad annavad ka teadmisi mõnes asjas juurde, mida mina oma vanusega pole saanud ennem teada.“

Samas peab suurte kogemustega noortejuht oma tööd ka mingil määral väsitavaks. „Kui ikka nädalavahetused oled kodust eemal, ööd üleval, sest ega laagris eriti seda puhkeaega ei jää, siis mõtled, kui laager läbi saab, et oh, jumal tänatud – nüüd on natukeseks ajaks rahu,“ möönas Aleksejev. Tavaliselt koju minnes istub ta aga ühe päeva ning võtab asjad taas kätte ja hakkab järgmist kodutütarde laagrit ette valmistama. „Lapsed tulevad mulle koolis vastu ja küsivad, et millal järgmine laager on. Nad kohe ise süstivad mulle seda, et ma pean midagi jälle ette võtma.“

Loomulikult annab noortega tegelemine talle ka eneseteostust. „Püüan alati välja mõelda midagi uut – see ongi eneseteostus, kui sa tahad välja minna järgmise etapini,“ rääkis ta.

Loodab, et healoomuline pisik jääb noortele külge

„Ma loodan, et mõnedele jääb see pisik külge,“ räägib Aleksejev kodutütardest ja toob näitena kasvandikust kodutütre Airi, kes kasvas vanuse tõttu kodutütarde seast välja ja panustab nüüd Põlula rühmas toetajaliikmena. „Meil ikka selliseid on. Anu on samuti jäänud püsivaks abiks,“ tõi ta näite oma tütrest.

Leili pere on juba suureks saanud. Tema tütar Anu Aleksejev tundis kodutütarde eas samuti huvi organisatsiooni vastu. „Nüüd on ta sellest east juba välja kasvanud, aga minu abiline,“ rääkis Leili, kelle tütar panustab toetajaliikmena. „See tuli loomuliku jätkuna. Ta pidi mind tihti aitama ürituste ettevalmistamisel. Ta sai juba kodutütrena sellise koormuse, et ta pidi teadma, mida ta pidi tegema suurena.“

„Ma loodan, et see pisik, mis nad ise siit külge on saanud: isetegemisrõõmud – jäävad saatma ka nende teed edasi.“ „Kas nendest tulevad naiskodukaitsjad, noortejuhid, aga vähemalt hea sõnaga meenutavad seda suurt sõprust, mis neil alati siin oli,“ arvas Aleksejev.

Üheksateistaastane endine Põlula rühma kodutütar Airi Kaasik on oma vanusega kodutütarde east juba välja kasvanud. Aastatel 2001-2011 on ta olnud kodutütar ja oma rühmavanemat Leilit meenuutab ta ikka hea sõnaga. „Ta on väga hea noortejuht, sest ta tegeleb. Ta ei tegele ainult ühega, vaid ta tegeleb kõigiga - aitab kõiki,“ rääkis tänaseks toetajaliikmena oma energiat organisatsiooni panustav Airi. “Lugupidamine on suur, sest ta on õpetaja. Kooli ajal on ta karm ja nõuab palju rohkem,“ arvas endine kodutütar, kes pidas oluliseks, et rühmavanemana on Leili hoopis teistsugune. Airi arvates on hea noortejuht see, kes tegeleb lastega ja mõtleb neile mitmekülgseid tegevusi, et neil igav ei hakkaks. „Mulle andis Leili juurde rohkem enesekindlust, iseseisvust,“ meenutas Kaasik.

Suuri plaane enam ei tee

Ise staazikas Põlula rühmajuht omale suuri karjääriplaane enam ei tee. „Vanust nii palju, et las edasipürgimist teevad nooremad,“ rääkis ta. „Aga rühma töös plaanin panustada seni, kuni tervist on,“ lisas ta.

Hea sõnaga meenutab ta oma panust organisatsiooni noortemagistrina, tehes kodutütardele õppimiseks järguvihikuid. „Esimene järguvihik on nüüd trükist tulnud. See on nagu minu üks töö tänu, et ma näen reaalselt seda, millega ma olen tegelenud,“ tõdes noortejuht.

Kuna Kodutütred on isamaaline organisatsion, siis arvab Leili, et tüdrukuid tuleks suunata. „See on kindlasti üks eesmärke, sest Kodutütred on ju isamaaline organisatsioon ja me väärtustame  Eestit nii sõnas, pildis, kui ka kõiges muus,“ rääkis noortejuht.

„Suurem rõhk võiks olla sellel, et me oleme ikka isamaaline organisatsioon, aga vähem ei tohiks kindlasti väärtustada seda tüdruku, kui tulevase ema rolli.“ „Nad on siiski tulevased elu edasi kandjad, nende lapsed tulevad organisatsiooni,“ kiikas Leili tulevikku. „Kui tüdruk on noorena aktiivne, siis võib loota, et ei ole pahesid,“ arvas ta.

Maal on noori kaasata kergem

Maal on noori organisatsiooniga liituma saada kergem ning see praktikas ongi noortejuhi ütlusel populaarsem, sest treeningud ja ringid nõuavad raha – kodutütarde tegevus aga suurt raha ei nõua.  „Trenni eest tuleb ikka iga kuu üks konkreetne summa välja käia. Maakohas, kus näiteks lapse vanemad on töötud, on see ehk ainuke vaba aja veetmise võimalus,“ arvas ta.

Ta on täiesti veendunud, et noori saab tänapäeval teiste tegevuste suures konkurentsis kaasata atraktiivsete ürituste läbi. „Selleks peaks olema täiskasvanud juht laste poolt ja saama ettepanekuid, mida võiks teha. Niisama noortele organisatsioonist rääkimine ei ole atraktiivne,“ arvas ta.

Olles ise noortejuht, arvab Leili, et noortejuhi teeb heaks see, kui ta ei otsusta ise kõigi asjade üle, vaid räägib ka lastega läbi ning arvestab teatud piirini nende soove. „Noortejuht peab armastama lapsi. Kõik muu tuleb niisama,“ sõnas ta lõpetuseks.

Leili Aleksejev

Põlula kooli õpetaja alates aastast 1995

Liitus Naiskodukaitse organisatsiooniga aastal 2001

Viru ringkonna Kodutütarde Põlula rühma juht alates 2001

Kodutütarde Viru ringkonna vanem aastatel 2004-2010

Kodutütarde Keskjuhatuse liige aastatel 2006-2010