Nii, olete jõudnud ülesande lahendamiseni. Mida teha?
1. Hinnake olukorda! Mis on juhtunud? Mis liiki õnnetus?
Selle juures on oluline jälgida oma ohutust, nt kui autol mootor töötab, võta süüde välja.
2. Selgitage kannatanutelt küsides, mis juhtus ja kui palju on kannatanuid.
See punkt unustatakse üsna sageli ära, kuigi see on ülimalt oluline, sest kui ei küsita, siis tihti jääb keegi kannatanutest kadunuks ja ülesanne võidakse lugeda ebaõnnestunuks. Legendis on alati vähemalt üks inimene, kes teab anda infot õnnetuse kohta ja kannatajate täpset arvu. Sellega seoses tuleb alati läbi otsida kogu territoorium, kus ülesanne toimub. Sageli peidetakse keegi ära.
3. Läbiotsimise käigus valige koht, kuhu moodustada kogunemispunkt (kui seda nõutakse), hinnake kannatanute seisundit ning hakake neid transportima.
Läbiotsimist ei pea kogu tiim korraga tegema. Võib teha nii, et üks inimene otsib ala läbi ja teatab teistele, kes kus on. Kui on otsene oht (seda tavaliselt ütleb hindaja), siis tuleb kannatanud võimalikult kiiresti ohtlikult alalt minema trasportida, ükskõik mis vahenditega. Kui otsest ohtu pole, siis võib väheke rahulikumalt tegutseda. Tavaliselt on ülesannetes ka üks n-ö paanika-jaanika, kes segab abistajaid. Temaga tuleks rahulikult kõnelda, rahustada. Talt võib saada infot, mis on juhtunud ja palju kannatanuid on. Samuti võib teda appi kutsuda. Paanika-jaanikast veel nii palju, et nt 2007 aasta Ernal oli üks pereisa, kes kaitses aktiivselt oma peret ja tundus ohtlikuna. Kui sellised „ärritajad” on ülesandes, siis nendega tuleb lihtsalt rahulikult rääkida, et viite nad ohutusse kohta jms. See võib küll veidi aega võtta, kuid kindlasti ei tohiks ärrituda ja vägivalda kasutada. Rahumeelsete läbirääkimistega tulevad nad lõpuks teiega kaasa. Kui on vaja kogunemispunkt moodustada, siis ka nemad tuleb sinna viia. Transportimine peaks käima vigastuste järgi: raskemate vigastustega esimesena, kergematena teisena, vigastusteta kolmandana.
4. Helistamine häirekeskusesse (112).
Helistamine võiks toimuda transportimise ja esmaabi andmise vahepeal, sest siis on parem ülevaade toimunust. Loomulikult võib helistada ka varem. Häirekeskusele anda infot, kus toimus õnnetus, mis õnnetus, kui palju kannatanuid, mis vigastused, kes helistab. Vahepeal võib häirekeskussesse uuesti helistada, kui on saadud täiendavat infot õnnetuse kohta. Nt kohe, kui jõutakse sündmuskohale, helistatakse, et siin on juhtunud selline õnnetus, saatke abi. Mõne aja pärast, kui on rohkem infot, helistatakse uuesti ja täpsustatakse, kui palju kannatanuid, mis vigastused jne.