Sensoa lipusüsteem aitab tundlikus teemas orienteeruda

Kuidas küll teada, missugune seksuaalkäitumine on ühiskonnas või kitsamalt Sinu kogukonnas aktsepteeritav ja milline ületab piire? Millist käitumist võiks õigustatult nimetada ahistamiseks? Segadust võib tekitada ka küsimus, mis vanuses on "normaalne", et last või teismelist hakkab mingi seksuaalsusega seotud aspekt huvitama ning millal, kas üldse ja kui jah, siis kes peaks temaga neist asjust rääkima? Kas loota kooli peale või jagada talle infot kodus? Võib-olla suhtuda nii, et küll elu ise õpetab? Kahtlemata ju õpetabki, aga mis hinnaga?

Kui ka Sind huvitab, kuidas selles temaatikas paremini orienteeruda, siis soovitan Sul soojalt osaleda Sensoa lipusüsteemi tutvustaval tasuta koolitusel, mida Sotsiaalkindlustusamet pakub vähemalt kuni selle aasta lõpuni huvilistele üle Eesti. Koolitust ning ka lühemat tutvustavat loengut saab tellida asutustesse – näiteks koolidesse ja lasteaedadesse –  kohapeale. Samuti saab osaleda veebikoolitustel, mille infot leiab näiteks Sotsiaalkindlustusameti Facebooki lehelt.

Augusti esimesel poolel toimus kolm kaheksatunnist Sensoa lipusüsteemi teemalist koolitust, mis olid tellitud spetsiaalselt Naiskodukaitsele, Tallinnas Harju maleva hoones ja Viljandis Sakala malevas. Koolitajaks oli Marleen Rootamm. Mina osalesin neist koolitustest ühel. Meid, huvilisi, oli tulnud kokku üle Eesti – peamiselt küll Tallinnast, aga ka Märjamaalt ja Pärnust. Meie seas oli huvitatud lapsevanemaid, õpetajaid, lasteaednikke ja vähemalt üks psühhoterapeut. Meie sõbralik väike grupp osales koolitusel väga aktiivselt. Vaatasime-kuulasime Marleeni slaidiesitlust, mis tutvustas Sensoa lipusüsteemi olemust ja metoodikat, vaatasime mitmeid teemat eri nurkade alt tutvustavaid videoklippe – neist mõned asisemad ja mõned lustakad – ent suurem osa päevast möödus rühmatööde tähe all. Analüüsisime elust võetud näidisolukordi ning arutlused ei tahtnud lõppeda. Koolituse lõppedes leidsime me kõik, et päev oli möödunud väga kiiresti.

Sensoa lipusüsteem on välja töötatud Belgias rahvusvahelise töögrupi poolt Erika Fransi eestvedamisel, kes alustas lipusüsteemi väljatöötamisega juba 2008. aastal. Metoodiline käsiraamat anti välja 2018. aastal. Eestisse jõudis meetod 2020. aastal Sotsiaalkindlustusameti ja Tervise Arengu Instituudi koostööl.

Sensoa lipusüsteemi eesmärgiks on toetada laste ja teismeliste noorte tervet seksuaalset arengut ning ennetada seksuaalvägivalda. Süsteem lähtub kuuest kriteeriumist – nõusolek, vabatahtlikkus, võrdsus, arengu- või eakohasus, taustasobivus ning mõju eneseaustusele. Neist kriteeriumitest lähtudes saabki igale seksuaalsusega seotud olukorrale ja käitumisele määrata kas rohelise, kollase, punase või musta lipu. Näiteks olukordadele, kus vanaisa ja lapselaps kallistavad teineteist ja neil on mõlemal seda tehes heaolutunne või kus lasteaialapsed mängivad isa ja ema ja annavad teineteisele musi, määratakse roheline lipp. Lipusüsteem annab head orientiirid täiskasvanutele, sest tuleb ette olukordi, milles just nemad reageerivad oma iganenud või puudulikest teadmistest lähtuvalt üle, samas võivad nad ka alareageerida. See metoodika aitab õppida, kuidas reageerida adekvaatselt, objektiivselt, sildistamata ja hukka mõistmata ehk kokkuvõttes: nii, et oma reageeringuga või probleemi eiramisega ei põhjustataks noorele pikaajalist traumat.

Koolitusel tuletati meile meelde, et inimene sünnib seksuaalse olendina, aga seksuaalne nauding ei kuulu väikelapse ellu, ning sedagi, et inimese elus ei pruugi küll olla seksi kui niisugust, aga ta on igal juhul seksuaalne olend. Nagu Marleen ütles, on isegi sõprus üks seksuaalsuse ilminguid. Saime teada, et inimese normaalset seksuaalset arengut võib kujutada üheksaastmelise trepina.

Marleen tuletas ka meelde, et seksuaalkasvatuse oluline eesmärk on laste kaitsmine, ja seetõttu tuleb isegi lapsega, kes ise sel teemal küsimusi ei esita, sellest rääkida. Samuti tuleb talle selgitada, et maailmas on ka halbu inimesi – kuigi enamik on head – ja õpetada teda ütlema „ei“, valjult ja selgelt. Konfliktsed situatsioonid võimaldavad õpetada lastele empaatiat, esitades neile küsimuse „Kas kõigil oli naljakas või tore?“ ja aidates neil mõista, et kui kas või ühel nende seast oli ebameeldiv või ebamugav või ta nuttis, siis oli tegemist kiusamise või ahistamisega.

Kahjuks on seksuaalvägivald ja seksuaalne survestamine vägagi levinud. Saime teada, et ühe 2020. aastal Eestis läbi viidud uuringu kohaselt oli 16-26-aastastest küsitletutest 45% kogenud elu jooksul vähemalt ühel korral seksuaalset ahistamist või seksuaalvägivalda kas internetis või sellest väljaspool: https://www.just.ee/et/laste-ja-noorte-seksuaalse-vaarkohtlemise-uuring. Tuleb ette olukordi, milles ümbritsevad täiskasvanud ei reageeri sellele adekvaatselt ja lasevad olukorral jätkuda. Kui noorel pole ühtegi tuttavat "turvalist täiskasvanut", kellega ta söandaks oma elus ette tulnud probleemsest või traumeerivast olukorrast rääkida, siis võib ta pöörduda noorte nõustamiskeskusesse või vaimse tervise keskusesse.

Üks mõte, mis koolituselt kõlama jäi, oli selline: kuna me ei tegele piisavalt ennetusega (ka siis, kui märkame ohumärke, näeme destruktiivset käitumist), siis oleme sunnitud tegelema rohkem tagajärgedega…

Kuidas oma ja meie kõigi lapsi toetada, kaitsta neid haigetsaamise eest ja tagada neile turvaline lapsepõlv? Need küsimused painavad kindlasti vahel kõigi lapsevanemate ja ka teiste laste ja noortega tegelejate meeli. Meie mõistsime koolituspäeva jooksul, et nii mõneski olukorras ongi päris raske jõuda selgusele, kuidas tuleks reageerida. Ent see, et me ise saime sellises turvalises ja toetavas õhustikus neid teemasid läbi arutada ning saime kaasa igale koolitusel osalejale kingituseks antava mahuka käsiraamatu, andis meile juurde kindlustunnet, et oskame tulevikus lapsi ja teismelisi ka seksuaalsusega seotud olukordade puhul paremini toetada ja aidata.

Marleen Rootamme juhendatavatel Sensoa lipusüsteemi koolitustel osaleb 2021. aasta augustis üle 60 naiskodukaitsja. Marleeniga on võimalik võtta ühendust e-postiaadressil  ja telefonil 5262255, kui soovid mõnel tema eesootaval koolitusel osaleda.