See aasta tuli kevad v.s. koormusmatk teisiti

Võrukad läksid tänavu välja ühe võistkonnaga - liikmeteks Maie Vumba, Annika Rikas, Pille Blum ja Karme Hain. Oma nõu ja jõuga olid suureks abiks toetajaliikmed Jaanika Sild ja Kaia Nõlvik.

Kodulinn saatis meid reedel ära päikesepaistel ning Tuksi Tervise- ja Spordikeskus võttis nelja tunni pärast vastu sugugi mitte kehvema ilmaga. Sõime kõhud täis, pakkisime varustuse ning tegime ajaviiteks meeleolukaid pilte. Samal ajal toimus esindajate mandaat, kus loositi võistkondade stardijärjekorrad. Meile tõmbas käsi välja numbri kolmeteist ja stardi ajaks sai kell 01:00 öösel.Stardipunktis panime ennast kaardil paika ja otsisime tükk aega õiget teeotsa, sest oli pilkane pimedus ja silmad polnud sellega veel harjunud.

Esimeses, Alfa punktis ootas meid Aliase mäng, kus üks seletas sõnu ja teised kolm hoidsid samal ajal palki sirgetel kätel oma pea kohal.

Edasi teise punkti liikudes nägime vastutegevuse aktiivsust ning pidime nii mõnedki korrad kraavi hüppama ja liikumatult lebama.

Teine punkt Bravo tõi endaga kaasa ülesande, kus silmaklappidega toetajaliige Jaanika oli kanderaamil ja meil tuli teda puude vahelt märklehtede juurde kanda ning juhendada, kuhu painball püssiga sihtida.

Kolmandas punktis Charlie, kuhu jõudsime matkates mööda pikka liinialust, olid erinevad sõlmed - surmasõlm, kalasaba, seasõrg ja lipsusõlm.

Neljandasse punkti Delta jõudmiseks läbisime väga põneva maastikuga kuiva raba, mille keskel oli vana rehielamu. Kontrollpunktis tuli kaldalt kaasa võtta vajalikud asjad paadisõiduks ja aerutada järvel ümber poi.

Viies punkt Echo nägi ette lühikest relvaõpet ja seejärel täpsuslaskmist relvast M16. Olgugi, et nägime relva esimest korda, läks laskmine meil hästi.

Kõige oodatuim, kuues punkt Foxtrot, oli takistusrada. Võistlejatel tuli palki kandes läbida teatud maa, edasi trossi mööda tõmmata ennast teisele poole jõge ja teiselt poolt taas tagasi kahe köie abil. Ülesanne eeldas kiirust, jõudu ja nutikust. Kuigi meie polnud ajaliselt kõige paremad, meeldis ülesanne siiski.

Päeva teine pool tõi endaga kaasa täieliku ilmamuutuse – tugev, külm tuul koos laia lumelörtsi ja vihmaga vaheldumisi. Kehvad ilmaolud saidki saatuslikuks paljudele võistkondadele.

Seitsmes punkt Golf kandis nime ülesandega ,,soo'' ja oletasime, et peame ületama mõnda märga ala, meisterdades selleks räätsad. Tegelikult nägi ülesanne ette tõsta kolme punast ja ühte rohelist autorehvi edasi nii, et samal ajal võis punasel seista üks ja rohelisel kaks inimest. Siin jäime paremuselt teiseks. Paraku selles punktis meie üks liikmetest kahjuks katkestas ja jätkasime teekonda kolmeliikmelisena.

Edasi tuli leida vahepostkast, kus peidus järgmise punkti koordinaadid. Postkastini jõudmiseks läbisime korraliku rägastiku, päris mitu kraavi ning roomasime elektrikarjuste vahelt, kus meie õnneks voolu sees polnud. Leidnud postkasti, kus järgmine koordinaat ja üllatuseks igale võistlejale üks EV100 väike šokolaad sees, suundusime edasi kaheksandasse punkti Hotel. Ülesandeks oli tulepulga ja teelt kaasa korjatud materjaliga süüdata lõke, mis põletaks läbi selle kohal oleva nööri. Kahjuks tuld meil väikesest sädemest ei süttinud.

Selleks ajaks oli sadu muutunud eriti tugevaks ja riided seljas läbimärjad, sõrmed kanged ning motivatsioon langenud. Vägisi kippusid katkestamise mõtted, sest oli teadmine, et sellistes tingimustes tuleb läbida veel pool teekonnast. Võtsimegi vastu kurva otsuse ja kutsusime bussi esindajatega järgi. Andes korraldajatele edasi teadet lõpetamise kohta, öeldi, et vastu on võetud erakorraline otsus rada tunduvalt lühendada ja peame minuti jooksul otsustama, kas jätkame. Kuivad kindad kätte ja edasi!

Meditsiinipunkti India, mis oli ühtlasi üheksas, jõudsime hoolimata vahepealsest seisakust ülitäpselt. Ülesandeks oli anda esmaabi alajahtunud koormusmatkalisele ja transportida ta kogumiskohta.Oligi käes viimane pikem kõndimine järgmisse punkti, kus kontrolliti vaid veekindla markeri olemasolu ja edasi lõpujooks, mille teel tuli rõõmuhõigetega vastu toetajaliige Kaia. Õnnelik finišeerumine aplodeerivasse söögisaali oli vägagi südant soojendav. Ära tegime!

Kokkuvõtteks võib öelda, et sel aastal oli koormusmatk veidi teisiti. Esiteks ilma poolest kevadele vastuoluliselt talvine, kuigi algus oli paljulubav. Teiseks korralduse poolelt - võistlejate punkti hilinemise korral said nad ühekordse võimaluse võistlust jätkata, kuid selleks tuli eelnevalt ära oodata kõik teised võistkonnad ja peale seda anti täiesti uus ajagraafik jätkamiseks. Samaks on jäänud see, et ülesande punktid ja inimesed kohapeal on sama toredad nagu varasemalt. Ikka edasi!