Alustame toreda sarjaga "Saame tuttavaks noortejuhiga", mis tutvustab igal järgneval kuul vähemalt kahe rühma tekkelugu, tegemisi ja rühmavanemaid/-pealikke. Nii saavad teada ka teised nende imelistest saavutustest.
Esimeseks rühmaks sai valitud JÄGALA Noorte Kotkaste rühm, rühmapealik Kaupo Luur.
Kaupo on olnud pikki aastaid Kaitseliidu tegevliige. Osalenud mitmel ellujäämisõppusel, läbinud SERE A koolitaja kursuse. Looduses matkamine ja enda proovile panemine on talle väga südamelähedane.
Kaupo meenutab: "Selles, et mina noortejuhiks hakkasin on süüdi endine Rävala malevkonna pealik Lauri Lasimer. Käis tema minule peale ligi aasta, et hakkaksin noortega tegelema. Ise eelnevalt küll olin teadlik noorkotkastest ja kodutütardest, kuid täpsemalt nende tegemistest ettekujutust ei olnud."
Suure lükke andis Kaupo noortejuhiks hakkamisele ka kahe noormehe suur soov saada noorkotkaks. Need esimesed kaks huvilist olid: Hardi Oras ja Karut Luur. Tänu nende huvile ja heale reklaamile, liitusid järgmisena Hardi koolivennad Armin Loik ja Ranar Sepp. Kaupo kirjeldab poiste liitumissoovi: "Seega ei pidanud hakkama värbamisaktsioone läbi viima. Enamasti on rühmi loodud mõne kooli juurde, kuid sellest mõttest loobusin, põhjendusega, et ei soovi suure liikmeskonnaga rühma. Eesmärgiks kujunes rühm, kus noored ise tahavad osaleda ja et nendega jõuaks ka perso-naalsemalt tegeleda."
Kaupo juhendatava rühma nimeks valiti Jägala, kuna nende põhiline tegevuskoht on Jägala.
Jägala rühm alustas oma tegevust, 8. jaanuaril 2017. aastal, koosolekuga, millest võtsid osa rühmapealik ja neli noormeest.
Juba veebruaris osales rühm koos Viru maleva kaitseliitlastega SERE koolitusel ja märtsis käisid Kahala järvel tegemas jääauku kukkumise harjutust. Kaupo kirjeldab: "Ise olin seda eelnevalt teinud ja seega teadsin, mis ees ootab. Noortele oli tegevus põnev, kuid siiski esmakordne kogemus. Harjutuses osalejal oli seljas harilik riietus, mis oli vastav tolle külma päeva ilmale. Varuriided olid veekindlalt pakituna seljakotis, mis rippus üle ühe õla. Siis sõideti suuskadega hoogsalt jääauku. Eemaldades endast seljakoti, tuli see kaldale saada, kogu edasiselt vajalik varustus oli kotis. Jääaugust välja saamine tundub kõrvalt vaadates küllalt lihtne, kuid seda tuleb kogeda, et aru saada, millega tegemist. Kui noor oli enda ja seljakoti jääaugust välja saanud, oli järgmiseks vaja joosta mõned sajad meetrid kaldale, et seal lõke üles teha. Kõik seljas olevad riided olid märjad. Alajahtumise vältimiseks tuli esmase tegevusena lõkke tegemise kohta jõudes ära vahetada ülakeha riided ja müts. Vorminööbid olid küll väga suured, kuid külmast veest värisevate kätega oli see pingutust nõudev tegevus. Riided vahetatud, alustati lõkke tegemisega. Kõik noored said lõkke tegemisega hakkama, millele järgnes minek soojendavasse sauna." See elamus pani noorte võimed ja tahte proovile ning edukalt sooritatud ülesanne andis indu edasiseks, mis paistab ka välja nende igapäevastest toimetustest.