Risti jaoskond tegi kummarduse aastale 2016

Meid kogunes 19 naist koos ringkonna esinaise Mare ja instruktor Svetaga. Kuidagi vahvalt kujunes enne lauda istumist välja väike mäng – kingiks toodud śokolaadikarp hakkas rõõmsalt ringis käest kätte liikuma ja kui hüüti „stopp”, siis see, kes parajasti karpi hoidis, pidi 2016 aasta kohta midagi ilusat ütlema. Juhtus nii, et kõige rohkem mainiti vanaemaks saamist!!! Ei tea, kas seepärast, aga hiljem lauas järgmise aasta tegemistest vesteldes tuli välja, et mitu meie jaoskonna liiget oleks valmis alustama tööd noortega. Kas pole tore! Ristil pole siiani olnud ühtegi noortejuhti. Seega ka need üksikud noorkotkad ja kodutütred, kes meil on, peavad leidma rakendust mujal. Leppisimegi kokku, et hakkame asjaga tegelema ja esimene ilus lubadus uueks aastaks sai antud!

Et meiega oli ühinenud ka üks uus, liikmeks astuma hakkav tubli naine, siis peale verivorsti-ahjukartuli-hapukapsa-kõrvitsa-pohlamoosi nautimist tegime veel ühe juturingi. Seekord pidi igaüks enda kohta midagi ütlema - et Irma saaks aimu, kes me sellised oleme ja miks oleme naiskodukaitses ning tunneks ennast juba nagu osana jaoskonnast. Kuigi meie teised ju teame üksteist päris hästi, siis ikkagi oli vahva kuulda, mida keegi ise enda kohta ütleb. Nii mõnigi fakt tuli ka üllatusena. Südamesse läks kui räägiti sellest, mida Naiskodukaitse meile tähendab – andmisrõõm, ühtsustunne, uhkus eneseületustest ja teadmine, et oled vajalik.

Ahjuõuna ja kohvi juures käis juba nii intensiivne plaanide koostamine ja kokkulepete sõlmimine, et kui Sveta võttis välja Naiskodukaitse näituse tarvis saadetud fotod, et nendest üheskoos mingit valikut teha, siis võttis aega enne kui kõik ennast koondasid. Kostus ahhetusi ja kilkeid kui avastati iseennast piltidelt, mida varem polnud nähtud. Ja juttu jätkus jällegi... ning täiesti läks meelest, et oleks ka sellest õhtust pidanud pilti tegema!

Vaatasin ja mõtlesin kui tänulik ma olen, et sellised naised on olemas! Neil kõigil on ju pered, oma töö ja eraelu, hobid ja kohustused, probleemid mis vajavad lahendamist ja tervis, mis ootab turgutamist. Aga ikka leiavad nad aega, et tulla ja teha koos midagi vajalikku. Me võime ju kiruda, et meilidele ei vastata nii nagu tahaks, et ikka peab mõnele eraldi üle helistama või et jälle on väljaõppele vähe registreerunuid... aga lõpuks saavad kõik asjad alati tehtud ja see rõõm, mis siis peegeldub naiste nägudelt, on lihtsalt nii ilus!

Aitäh kõigile Risti jaoskonna naistele, kes on panustanud naiskodukaitse tegevustesse, plaanidesse, kirjutistesse ja mõtetesse! Ükski panus pole liiga väike. Tore kui oled leidnud palju aega, aga ka tund sinu aastast või osake sinu mõtetest on meile oluline, sest suur saab alati alguse väikesest ja killukesest kasvab vägi. Soovin, et see vägi toidaks kaua kõiki meie tegemisi ning annaks rõõmu igasse päeva!

Kummardame 2016 aasta ees ja oleme tänulikud kõige eest, mis ta kaasa tõi. Võtame õppetunnid endaga 2017 aastasse ja teeme sellest veel parema kui eelmised. Tore, et oleme üksteisel olemas!

Lõpetan Risti jaoskonna liikme Eha sõnadega: „Me elame lootuses, et elu saaks kesta igavesti. Elame ja töötame selle nimel, et meie lastel oleks parem ja turvalisem kodu ja et oleks rahu!”