Rapla ringkond tähistas aastapäevi praktilise konverentsiga

Esimene ettekandja oli Riina Kütt, naiskodukaitsja ja koolituskeskus Tungal koolitaja.  Loengus “Harjumused – meie enesearengu köögipool” arutleti selle üle, kui palju laseme oma elu määrata oma harjumustel. Öeldakse ju, et inimene on oma harjumuste ori. Koolitaja soovitas tegeleda mõtteharjutustega halbadest harjumustest vabanemiseks ja uute rutiinide juurutamisest, et omandada häid harjumusi. Nagu Riina ise ütleb: “Õnneks on nii, et kus on probleem, seal on ka lahendus. Inimene on õppimisvõimeline ja teadlikult ning kavalusi kasutades on võimalik oma kehvemapoolseid harjumusi ka ümber õppida. Selleks, et jõuda suurte eesmärkide täitumiseni, tuleb iga päev teha kasvõi väike samm oma unistuse suunas. Kui kogu aeg õppida, tekib elu jooksul paras hulk ülekantavaid oskusi, mida on võimalik ükskõik missuguses olukorras uute eesmärkide ette rakendada; ennast tasub panna pidevalt uutesse ja määramatutesse olukordadesse ning anda seeläbi õnnelikele juhustele ja imelistele võimalustele rohkem ruumi.”

Keda teema huvitab, võib lisa lugeda artiklist “Valige endale esmalt täiuslik eluideaal ja küll siis juba harjumus teeb teie elu täiuslikuks./ Pythagoras” Tungal koolituse kodulehelt.

Ühingu Imago suhteterapeut ja -koolitaja Kati Loo  tegi ettekande suhetest. Ta lähenes suhteteemale läbi meditatiivse tantsu, pani meid kõiki oma pilli järgi tantsima ja oma naiseliku väe allikat otsima. See oli Naiskodukaitse pidulikus vormiriietuses pisut keeruline, aga raputas siiski kõik osalejad pehmel toolil istumise rammestusest üles. Kati tantsuteraapia ehk keha ja liikumise kaasamise kogemused-oskused on kasvanud välja Cornelia Freise “Südameruumi tantsu” seminaridest Polli Talu Loomingulises Keskuses Eestis ja väljaõppekursusest Saksamaal. Imago Eesti ühingu üks eesmärke on üksikisikute, paaride, perede ja organisatsioonide koolitamine ja nõustamine, et Imago meetodi abil edendada konfliktide lahendamise ja suhtlemise oskusi, toetada rahuldust pakkuvaid suhteid, ennetada lahkuminekuid ja lahutusi või toetada nendega toimetulekut.

Psühholoog ja dirigent Urve Uusberg, kes on ka Raplamaa psühholoogiateenistuse asutaja, rääkis oma ettekandes paljusid vabatahtlikke juhte ähvardavast läbipõlemisest. Loeng algas stressi ja läbipõlemise teemalise testi koostamisega, kus igaüks sai hinnata oma käesoleva hetke stressitaset 14-punktilise testi abil. Kel punktiskoor üle keskmise, said loengust häid vihjeid, kuidas jälgida oma stressitaset ja millised on läbipõlemisele viitavad sümptomid. Loomulikult oleme riskigrupis me kõik, kes teeme vabatahtlikku tööd ja eriti need, kelle tavatöö on seotud inimestega: sotsiaaltöötajad, õpetajad, meedikud. Põhisõnumina jäi meelde, et tasub tegeleda oma mõtete suunamisega ja kui mõni probleem jääb pikalt vaevama, tõsta ta nö. mõttemulli – sellisel juhul ei samasta me probleemset olukorda või inimsuhet enam iseendaga vaid ta on nö. eraldi vaadeldav. Samuti tasub teada, et stressi vallandajaks ja alalhoidjaks võib olla tugev (töö)stress ja lahendamata probleemid. Samuti liiga kõrged ootused endale ja kohusetundest või kaastundest võimete piiril tegutsemine. Lahenda probleemi samm-sammult, ära lükka seda edasi. Õpi ja harjuta stressi- ja mõtete haldamise tehnikaid. Õpi ei ütlema, sh iseendale. Õpi mõistma erinevate inimeste motiive ja käitumise tagamaid. Avastad, et sageli ei ole probleem sinus.