Rapla naiskodukaitsjate valmisolek kriisis panustada on kõrge

Ida-Tallinna Keskhaigla juures käisid abiks Margit Morel, Veronica Kosenkranius ja Maire-Anu-Liis Oidsalu. „Ma käisin haigla juures abiks enam kui kümmekond korda,“ kirjeldab Margit Morel. „Algus oli meedikutele ärev, alles kohaneti olukorraga. Esmalt ei olnud haigla juures vastuvõtmiseks telke, kuid üsna pea need püstitati. Vabatahtlike ülesandeks oli valvata territooriumi ning juhatada abi saamiseks pöördujaid õigesse telki. Meedikud hindasid meie abi, sest nii jäi neil rohkem ressurssi üle ravi ja haigetega tegelemiseks.“ Haigla juures olnud telkide juurde tekkis kohati ka järjekord ning Margiti sõnul lahenesid ka sellised olukorrad tavapäraselt rahulikult. „Üks kord tegelikult oli, kus retsepti järgi tulnud proua ei tahtnud kuidagi leppida järjekorras seismisega. Pidin talle siis selgitama, et ka parima tahtmise juures ei saa mina minna tema palvel arsti kabinetist retsepti ära tooma. Ka akna kaudu mitte, nagu ta välja pakkus.“

Veronika Ruut asus vabatahtlikuna Põhja-Eesti Regionaalhaigla juures abiks eriolukorra teisest nädalast alates. Tema panus oli korra või paar nädalas käia valvevahetustes kuni maikuu alguseni. „Eriolukorraga seoses minu enda palgatöö langes ära ning leidsin, et see on väga mõistlik viis oma aega kasutada. Päris alguses oli haiglasse pöördujatel palju kriisolukorraga seotud küsimusi. Saime neile vastates olla ka nö infoliini töötajate rollis.“ Veronika sõnab, et kuigi kriisiolukord on lõppenud, andis tema nõusoleku, et kui vabatahtlikke taas vajatakse, on ta valmis haigla juures jälle abiks käima. Sama haigla juures käis abis ka Rapla ringkonna naiskodukaitsja Kärt Kukk.

Margit Düüna käis aprilli algul neljal päeval idapiiril Politsei- ja Piirivalveametit toetamas hobusega patrullides. Margiti kutsus Punamäe teenistuskoha lähistele piirile Jõgeva maleva Põltsamaa üksikkompanii pealik Enno Ottis ning mindi täiesti omal initsiatiivil, olles kooskõlastanud oma tegevused kohaliku prefektuuriga. Hobupatrull leidis elavat kajastamist ka ajakirjanduses ning pälvis tähelepanu kohalike hulgas. Patrullis viibitud päevade jooksul rikkumisi ei märgatud ning suhtlussituatsioonides tuli pigem vastata uudishimulike küsimustele hobuste kohta.

Lisaks neile naistele, kes käisid eriolukorra ajal väljas, olid seda valmis tegema veel kümned ja kümned Rapla ringkonna naiskodukaitsjad. Rapla Haigla üleskutsele olla valmis abistama vastasid paljud, pannes end vabatahtlikena kirja kahe kuu jagu ööpäevastesse patrullidesse. Õnneks Raplamaal viirusepuhang oma kurjemat pale ei näidanud, kuid Rapla ringkonna instruktor Reelika Rohuste on naistele ikkagi tänulik. „Praegu oligi see hetk, kus naiskodukaitsjad said näidata oma valmisolekut ja panustada riigi heaks. Ma olen uhke meie naiste üle, et sellises olukorras tuldi välja ülesandeid täitma või siis oldi selleks valmis. Aitäh kõigile!,“ sõnab ta.