Rapla jaoskonna jõulud olid musta-valge-punased

Kui eelmise aasta jõulud veedeti rahvaste köögis, siis sedakorda oli teemaks „punane, must ja valge“, mida pidi leiduma nii osalejate riietuses kui ka kaasa võetud roogades. Naisi kogunes tublisti ja samapalju kogunes ka lapsi, kes Rapla jaoskonna puhul on 90% ulatuses tüdrukud ehk siis tulevased kodutütred ja naiskodukaitsjad. Õhtu algas tavapäraselt tublimate tänamisega ja välja jagati mitmed jaoskonna ja ringkonna tänukirjad. Kuna Rapla jaoskonnal on olnud erakordselt teguderohke aasta, siis olid suure tänu ära teeninud tegelikult kõik kohalviibijad.

Viimasena kuulutati juba teist korda välja Rapla jaoskonna Aasta Naiskodukaitsja – tiitel, mille 2013. aastal on auga ära teeninud Eli Sukles. Elil on mitmeid suuri tegusid, aga just ringkonna rahvatantsurühma loomist pean ma ise Eli 2013. aasta suurimaks saavutuseks. See energia ja lust, millega Eli meid seal nakatab, on kirjeldamatu. See, kuidas ta meid õpetab, on imetlusväärne, sest me kõik oleme peale trenni iseenda üle uhked, et oleme hakkama saanud ja hästi hakkama saanud, ometi on need mõnel meist esimesed rahvatantsusammud elus üldse.  Eli puhul tulebki kõige enam kiita positiivsust ja pealehakkamist. Ta usub, et kõigega saab hakkama, et kõik saab nö „ära teha“, tuleb vaid pihta hakata. Selliseid naiskodukaitsjaid meil Rapla ringkonnas just vaja ongi. Eli sai jaoskonna poolt kingituseks Aasta Naiskodukaitsja tassi.

Peale tänude ja tiitlite jagamist pöörduti toidulaua poole, kuhu igaüks oli midagi maitsvat kaasa võtnud. Punase, musta ja valgena oli laual pea kõike alustades kalasalatist ja pastast ning lõpetades vutimunade ja pavlova koogiga. Mõistagi viis kõik nagu ikka ka keele alla. Rapla jaoskonna üritustel on see üsnagi alati niimoodi. Jõime glögi ja rääkisime juttu ning tundsime ennast mõnusalt. Lauda küll päris puhtaks ei jaksanud süüa nagu plaan oli, aga sellegi poolest algas ühel hetkel kingituste jagamine. Kinke ja rõõmu jagus nii lastele kui suurtele. Ega siis muidugi midagi niisama ei saanud, kingid tuli ikka välja lunastada ja näha sai tantsuetteasteid ning kuulda luuletusi ja laule. Soovituslikult on Rapla jaoskonna jõulukingitused üksteisele pisikesed ja ise tehtud ning kõiki kinke ma küll ei näinud, aga mitut omakäega tehtud asja silmasin küll. Kusagil vahepeal vaatasime me ka fotodest kokku pandud videot Rapla jaoskonna 2013. aastast ja ega siin jäägi muud üle, kui nentida, et no kuidas me küll nii palju jõudsime.

Kui te nüüd arvate, et tänamise, söömise, kinkide ja etteastetega Rapla jaoskonna jõuluõhtu piirduski, siis te eksite. Ees ootas veel alustuseks võistkondlik ja seejärel individuaalne viktoriin. Võistkondlikus viktoriinis sai paariviisiliselt panna proovile oma teadmised punase, musta, valge ja Naiskodukaitse osas. Kõige säravamaid teadmisi demonstreerisid sel korral Margit ja Liis. Tõsi on, et vist küll kõik osalejad nentisid, et baasväljaõppest enam palju ei mäleta ja seda tuleb vist korrata. Parimad said taaskord autasustatud ja siis üllatas Merike osalejaid veel alt-tõmbamise küsimustega, kust väljusid parimatena Eli ja Ave. Naerda sai igatahes kõvasti ja viktoriin andis õhtule just selle õige vürtsi.

Veel natuke söömist, natuke juttu natuke rõõmu erakordselt toredate inimestega koos olemisest ja läbi ta selleks korraks oligi. Juba hõikasime me üksteisele üritusi, kus me jälle näeme ja veel sel aastal. Rahulikke ja rõõmsaid pühi kõigile!