Pärnumaa naiskodukaitsjad külastasid Tapa sõjaväelinnakut

Vastuvõtt sõjaväelinnakus oli ülimalt soe ja sõbralik. Meid vastu võtnud juhendajad rahuldasid meie uudishimu nii hästi kui võimalik.

Meie esimene mulje Tapa sõjaväeosast oli võimas. Keegi meist ei olnud siin varem käinud. Tundus uskumatu, et siia võiks mahtuda "terve linn"!

Esimene pool päevast möödus erinevate trantspordivahenditega tutvumisel. Saime proovida kannatanute paigutamist Pasisse ning mõistsime, et sellisel meedikul on musklite olemasolu hädavajalik.

Päeva tipphetkeks oli ilmselt enamuse jaoks CV90 tank. Tankis tuli meil proovida evakuatsiooniteede kaudu lahkumist juhtimispultidest. See on vajalik, kui ülemise luugi kaudu enam välja ei pääse. Juba minule valmistas raskusi kitsukeste tunnelite läbimine, kus on ruumi vaid küüntega edasi tõmbamiseks. Täiesti mõistetamatuks jäi aga see, kuidas seda mehed suudavad. 

Pärast lõunat jätkus meil praktika dr. Kasterpalu käe all. Ta õpetas meile, kuidas käituda ägeda kõhuvaluga patsiendiga. Loomulikult ei õppinud me istudes ja kuulates, vaid ikka ise proovides.

Kehastusime patsientideks ja meedikuteks ning püüdsime tohtri juhendamisel välja selgitada haigusseisundid ja neid ravida. Õpetamise meetod oli tõesti suurepärane,  sain sellelt päevalt igal juhul väga palju praktilisi oskusi ja teoreetilisi teadmisi koos rohkete positiivsete emotsioonidega